Kommentaar

Justiitsministeeriumi asekantsler: kriminaalses joobes juhtide arv pole kahe aasta jooksul langenud (23)

Toimetas Marvel Riik, 14. jaanuar 2020 10:51
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Kristel Siitam-Nyiri.Foto: Teet Malsroos
Karistuspoliitikas tehti 2017. aastal ulatuslikke muudatusi taltsutamaks joobes juhtimisi. Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsleri Kristel Siitam-Nyiri hinnangul on vara veel rääkida muudatuste mõjust, kuid olemasolevate andmete najalt saab öelda, et kriminaalses joobes juhtide arv on püsinud stabiilsena.

Nädalavahetusel Saaremaal juhtunud traagiline liiklusõnnetus tekitab kahtlemata palju küsimusi, kuidas selliseid õnnetusi vältida. Raskete tagajärgedega liiklusõnnetuste arv on küll viimastel aastatel vähenenud, kuid samas on iga selline õnnetus, mis võtab kellegi elu, liiast. Selliste õnnetuste puhul on kõige olulisem eelkõige ennetus, et neid juhtumeid ei oleks. Üks probleem raskete õnnetuste ennetamisel on aga alkoholi tarvitajate raviressursi nappus. Eestis on alkoholi kuritarvitamise häire ravi võimekus ligikaudu 4000 patsiendile aastas. Ainuüksi joobes juhtimise kuritegusid pannakse aastas toime ligikaudu 2700. Alkoholijoobes kokku aga sooritatakse ligikaudu 7500 kuritegu aastas.

Samal teemal

Kui rääkida karistuspoliitikast, siis 2017. aasta novembris jõustusid joobes juhtimist puudutavad ulatuslikud muudatused. Esiteks muutusid karmimaks karistused selle eest, kui inimene põhjustab joobes olles avarii ja selle tagajärjel saab keegi surma või raske tervisekahjustuse. Kui varem sai sellise kuriteo eest karistada maksimaalselt 5 aasta pikkuse vangistusega, siis praegune maksimaalne karistus on 12 aastat vangistust.

Samuti on korduva joobes juhtimise eest ette nähtud kohustuslik šokivangistus ehk täielikult tingimisi vangistust ei või kohus enam sellise kuriteo eest mõista. Kui joobes juht on põhjustanud kellegi surma või raske vigastuse, on kohustuslik lisakaristus võtta temalt juhtimisõigus. Eraldi kuriteona sätestati olukord, kus õnnetuse tagajärjel põhjustati raske tervisekahjustus või teise inimese surm ja selle järel tarvitas juht alkoholi või narkootikume või põgenes sündmuskohalt.

Joobes juhtimise korral nähti ette raskendava asjaoluna korduvus. Joobes juhtimise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni 3aastane vangistus; korduva joobes juhtimise eest on karistuseks kuni 4aastane vangistus.

Korduvalt joobes juhtimise korral on kohustuslik lisakaristusena võtta ära juhtimisõigus.

Samuti täiendati kriminaalhoolduse katseaja kohustuste võimalusi, näiteks allutada süüdlane alkoholi tarvitamise keelu täitmist kontrolliva elektroonilise seadme valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Märkida tuleb, et see muudatus ei puuduta küll ainult joobes juhte.

Nende muudatuste rakendamist peame hindama, aga kuna nende jõustumisest on möödas veel vähe aega, ei ole me põhjalikku analüüsi sel teemal praeguseks läbi viinud. Lühidalt saab siiski öelda, et kui kriminaalses joobes juhtide arv on kahel viimasel aastal püsinud stabiilsena ja vangide arv on kahel viimasel aastal langenud ligikaudu 8%, siis liiklussüütegude eest vangistust kandvate isikute arv on kasvanud 13% ehk siis võrreldes 2017. aastaga on karistuspraktika mõju olemas.

Lisaks seadusandlusele on joobes juhtide karistuspraktikas viimastel aastatel olnud veel mitmeid olulisi muudatusi. Esmakordselt tabatud joobes juhtide puhul on prokuratuur senise tingimisi vangistuse asemel hakanud kasutama kriminaalmenetluse tingimuslikku lõpetamist koos kohustustega, mis tegelevad joobes juhtimise algpõhjustega. Kuna joobes juhtimine on tugevalt seotud alkoholi kuritarvitamise häire ja normi eirava käitumisega, siis on nendeks kohustusteks:

  • perearsti või alkoholi ravi erialaspetsialisti visiit ravivajaduse ja motivatsiooni selgitamiseks ja vajadusel edasise ravitegevuse kavandamiseks.
  • alkoholi sõltuvushäire ravi, kui see on vajalik
  •  liiklusohutusalane sotsiaalprogramm
  • alkoholi biomarkerite analüüs, millega kontrollitakse isiku alkoholi tarbimisharjumuse muutust tarvitavate koguste vähenemise suunas
  • elektrooniline alkoholi tarvitamise kontroll.

Samuti võiks olla tõhusaks meetmeks selliste juhtumite vähendamisel alkolukk, mida erasektoris meile teadaolevalt näiteks bussijuhtide puhul kasutatakse, aga mille kasutuselevõtmise osas ei ole veel riiklikult konkreetseid plaane meie teada välja töötatud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee