Maailm

ASTRONAUT: „Kosmosetulnukad on olemas, selles pole kahtlust!“ (68)

Greete Kõrvits, Aadu Hiietamm, 14. jaanuar 2020, 08:30
Kosmosetulnukad kunstniku nägemuses. Foto: Vida Press
Suurbritannia esimene kosmoses käinud astronaut Helen Sharman rääkis intervjuus ajalehele The Observer, et universumi suurusele mõeldes ei ole võimalik, et kosmosetulnukaid pole olemas ning nad võivad viibida ka meie koduplaneedil.   

Keemiaharidusega Helen Sharman käis esimese Suurbritannia kodanikuna maailmaruumis 1991. aastal. Ta valiti 1989. aastal välja 13 000 kandidaadi seast. Bajkongõri kosmodroomilt 18. mail 1991 startinud Vene kosmoselaev Sojuz TM12 viis Briti naisastronaudi kuueks päevaks orbitaaljaam Mir. Seal tegi tol ajal 27aastane olnud Sharman eksperimente meditsiini, põllumajanduse ja kartograafia vallas. Lisaks kanti Miri pardalt Suurbritannia klassiruumidesse tema peetud koolitund. Kokku veetis Sharman maailmaruumis kaheksa päeva. 

Täna peab 30. mail 57aastaseks saav Helen Sharman loenguid mainekas Londoni Imperial College'is ning töötab ka telekommentaatorina. 

USUB TULNUKATE OLEMASOLU: Suurbritannia esimene astronaut Helen Sharman, kes käis maailmaruumis 1991. aastal. 2016. aastal Londoni teadusmuuseumis tehtud fotol seisab ta oma skafandri kõrval.Foto: Vida Press

Samal teemal

Maailma tähelepanu keskmesse sattus Helen  Sharman pärast hiljutist intervjuud ajalehele The Observer. „Kosmosetulnukad on olemas, siin pole võimalik kuidagi teisiti mõelda. Universumis on nii mitmeid miljardeid tähti, et seal lihtsalt peab olema erinevaid eluvorme. On nad sellised nagu sina ja mina, süsinikust ja lämmastikust? Võib-olla mitte,“ arutles endine astronaut. Teatavasti arvavad mõned teadlased, et elu on võimalik ka räni baasil.  

Sharman lisas, et kuigi tulnukad ei pruugi olla inimese sarnased, pole välistatud, et neid võib ka Maa peal leida. „Täitsa võimalik, et nad on praegugi siin ja meie neid lihtsalt ei näe,“ mõtiskles ta.

Uskujaid on teisigi 

Helen Sharman ei ole sugugi ainus, kes kosmosetulnukatesse usub. Juba 58 aastat otsib SETI (search for extraterrestrial intelligence, eesti keeles maavälise intelligentse elu otsing) tõendeid maaväliste tsivilisatsioonide kohta, kuid tänaseni ei ole need pingutused vilja kandnud. Seejuures keskenduti esmalt kosmosest tulevate raadiosignaalide leidmisele. 1974. aastal saatis SETI esimese spetsiaalse sõnumi Päikesesüsteemi välistele olenditele. Hiljem on sõnumeid pidevalt korratud, kuid vastust ei ole tänaseni saadud.

Sellegipoolest usuvad paljud teadlased, et maailmaruumi mastaapsust arvestades eksisteerib kusagil kindlasti maaväline elu. 2015. aastal SETI-st välja kasvanud METI (messaging to extraterrestrial intelligence, eesti keeles sõnumid maavälisele intelligentsele elule) panustab maavälistele tsivilisatsioonidele mõeldud sõnumite koostamisele ja saatmisele. METI president Douglas Vakoch (58) on veendunud, et inimkond saavutab maaväliste jõududega kontakti 2035. aastaks, vahendab portaal Science World Report. 

Järjest tõsisemalt võetakse maavälise elu otsingut ka USA kosmoseagentuuris NASA, kus selleks äsja  pandi  kokku eraldi tiim, mida juhib Tori Hoehler.

Tulnukad jälgivad Maad asteroididelt?

USA astronoom James Benford avaldas mullu sügisel väljaandes The Astronomical Journal arvamust, et maavälised tsivilisatsioonid võivad jälgida elu Maal asteroididelt, mis liiguvad ümber  Päikese sarnasel orbiidil nagu meie koduplaneet. Benford leiab, et niisugused asteroidid ideaalsed vaatluspunktid Maa jälgimiseks ja ta ei välista, et maavälised tsivilisatsioonid on elu Maal asteroididelt jälginud miljonite aastate vältel. 

2017. aasta oktoobris avastasid Maui saarel asuva Haleakala observatooriumi teadlased tähtedevahelisest ruumist meie Päikesesüsteemi saabunud ebatavalise tumepunase taevakeha, millele pandi nimeks Oumuamua. Havai keeles tähendab Oumuamua esimesena saabunud kauget sõnumitoojat. Alguses arvasid teadlased, et see on komeet. Kuna aga kaugel külalisel puudusid komeedile omased pea ja saba, siis kuulutati Oumuamua asteroidiks. Et väliselt sigarit meenutav taevakeha oli asteroidi kohta ebahariliku kujuga, siis otsustasid teadlased sellele suunata maailma ühe suurema, USAs Lääne-Virginia osariigis asuva Green Banki raadioteleskoobi, et leida maavälisele elule viitavaid raadiosignaale. Kahjuks lootused ei täitunud ja Oumuamua tunnistati looduslikuks objektiks. Harvardi ülikooli astronoomiaprofessor Avi Loeb (58) peab seda saladuslikku objekti tänini kosmosetulnukate sõidukiks või selle osaks.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee