Donald Trumpiks kehastunud meeleavaldaja Washingtonis kapitooliumi ees.Foto: AFP/Scanpix
Toimetas Aare Kartau 10. jaanuar 2020 11:28
USA esindajatekojas kiideti heaks resolutsioon, millega üritatakse vähendada president Trumpi volitusi seoses sõjaliste konfliktide algatamisega Iraanis. Siiski on taaskord tegu suuresti sümboolse ettevõtmisega demokraatide poolt, sest otsuse peab kinnitama ka kongressi ülemkoda ehk senat, kus on vabariiklaste enamus.

Demokraadid üritavad meetme abil saavutada olukorda, kus iga USA poolt korraldatud sõjaline käik Iraanis peab saama esmalt kongressilt nõusoleku. Resolutsioonis toodi aga eraldi välja, et olukorras, kus USAt ähvardab vahetu rünnak, ei pea president kiireks tegutsemiseks kongressilt luba hankima. Meetme poolt hääletas 224 esindajatekoja liiget ning vastu oli 194, vahendab BBC.

Kuigi lõpptulemus suuri üllatusi ei pakkunud, hääletas erinevalt partei üldsusest resolutsiooni poolt kolm vabariiklast ja vastu kaheksa demokraati. Siiski on kaks vabariiklasest senaatorit teatanud, et võivad sarnast meedet ülemkojas ehk senatis toetada. Vabariiklasest senaator Mike Lee rääkis ajakirjanikele, et Trumpi administratsiooni käigud Iraani suunal on olnud „ebaameerikalikud“ ja „hullumeelsed“. Vaatamata sellele seisab enamik seaduseandjaid kindlalt presidendi selja taga.

Esindajatekoja spiiker ja demokraatide juht Nancy Pelosi teatas neljapäeval, et tema arvates ei teinud Donald Trump droonirünnakuga Qasem Soleimanile USAt turvalisemaks paigaks. Sama institutsiooni vabariiklaste juht Kevin McCarthy nimetas resolutsiooni „tähtsusetuks hääletuseks“. President Trump nimetas enne hääletust tema sõjalist võimu piiravat meedet „järjekordseks demokraatide pettuseks“ ja avaldas soovi, et kõik vabariiklased hääletavad sellele vastu – enamik nii ka tegi.

Kui meede peaks mingil viisil kogu kongressi heakskiidu saama, pole võimalik Trumpil sellele vetot panna, sest tegu pole seadusega, mis nõuaks presidendi allkirja. Ettepanek põhineb 1973. aasta sõjalise võimekuse aktil, mis andis kongressile loa relvastatud konflikti puhul presidendi volitusi kärpida. Siiski pole juriidilises plaanis täpselt teada, kuidas ja kas saab kongress säärase resolutsiooniga presidenti kammitseda.