Käsimüügi ravimid tuleb panna müügile toidukauplustesse ja hinnad langevad kohe kindlasti. Retseptiravimine hinnad on aga ette määratud ja nende müügihinda apteegid tõsta ei saa.
Lõhe oli meil kaupluses 5 euri kilo pealekalatööstuse kontrolli on 15 euri kilo, sama tuleb ravimitega praegu odavatel tarneraskused varsti hind kolmekordne.
Tee mulle, penskarile selgeks, milleks seda, mida sa reklaamid, vaja on? Olen 68.a, ja ei saa aru. Sest pole peale kodumaise toidu, millegi väljamaise fänn.
Ärge unustage, et selline seis ravimiturul on heaks kiidetud Reformierakonna poolt. Tema tekitas selliseid monstrumeid ja aitas kaasa monopolile, et endale kilekotti raha korjata.
See on sulaselge röövimine,soodushinnaga kaubad maksavad apteegis 17.euri,tulge mõistusele,kes on see onu,kes vabalt paneb lõpphindu,eesti riik on rahvavaenulik................
Kahjuks on ka tervishoid muutunud äriks ja iga ärimehe eesmärk on maksimaalne kasum - kama kas Linnamäe või mõni tulevane proviisorist ärimees. Näiteks kõrgema elatustasemega Soomes suudetakse apteekides ravimite hinnad ~2 korda meist kõrgemad hoida, Venemaal pidid ~2 korda madalamad olema.
Apteekides on hinnad kallimad, sest jaeklient on sunnitud ostma. Kuna juurdehindlused on riiklikult kindlaks määratud, siis imestabki Haigekassa nii erinevate hindade kujunemist.Tegelikult on võimalusi palju. Näiteks: tootjate huvi on müüja võimalikult palju ja seetõttu on nad valmis pakkuma ka soodsat hinda. Aga kujutage nüüd ette, kui maaletooja/ hulgimüüja ütleb, et ei mingit allahindlust, mul on piiratud juurdehindlus, mida odavam hind, seda väiksem ka see % summa, las jääda arvele kallim hind. Makske mulle need summad tulemuspreemiana. Nii need miljonid tekivadki.
Huvitav, kooritud on vaest ravimivajajat juba pea 20 aastat, nüüd siis on sellest mingi mega uudis puhutud. Kus need ajakirjanikud enne olid ja kelledele sellised ülespuhutud uudised mõjuma peaksid?
See on täiesti loomulik, et apteekides peavad rohud palju kallimad olema, kui haiglates. Apteekides on ju apteegikulud ka: inventar, pinnaüürikulud, proviisorite palgad jne. Kas just niipalju, kui kirjeldatakse, aga ikkagi pole tont niisuur, kui maalitakse ajakirjanduse poolt.
Hinnavahe tekib juba hulgimüüja juures. Apteegid ei lisa lubatust rohkem sentigi. Haiglatele müüb hulgimüüja kordades odavamalt kui apteekidele! Sinna on hoopis koer maetud!
Sattusin Tartu kliinikumi, verevalumiga. Ülikooli arstid tegid mu nii terveks, et saadeti Jõgevale taastuma. Taastusin siis nii, et ei mäleta, kuidas ja millal ma tagasi Tartusse sattusin. Jälle turgutasid Tartu tohtrid mind elule tagasi. Seekord siis taastuma Elvasse. Kokku "vedelesin" Elvas kolm kuud. Maarjamõisa kindlal käsul mitte ennem välja lasta, kuni täiesti terve olen. Kui siis ükskord digiloost uurisin oma haiguslugu, leidsin sealt, et Jõgeval oldi minu õige ravim asendusravimi vastu vahetatud. Selline lugu ja pisike apsak Jõgeva arstide poolt. Kirjutan lihtsalt, et ära rääkida.
Asendusravim võib tihtipeale olla vastunäidustatud(nii juhtus minuga) ja ei anna soovitud tulemust ravis. Siinkohal polnud tegemist odavama ravimi ostmisega vaid originaalravimi puudusega apteegis. Patsient ei pea teadma kas asendusravim on organismile vastuvõetav. Seega, õnnemäng. Miks üldse on tekkinud ravimite puudus(tarneraskused)??? Kasumite jahtimise eesmärgil on pandud kannatama tavaline inimene. Soojadel toolidel istuvad inimesed ei huvitu sellest.
Ja uued apteekide omanikud ei koori? Sellist koorimist saab lõpetada ainult siis, kui apteegid ei ole äriühingud ja riik kehtestab ravimitele mõistlikud piirhinnad. Praegu pole vahet, kellele apteek kuulub, äri peab kasumit tooma ka uuele omanikule. Oskab ka uus omanik suurt kasumit nautida isiklikuks heaoluks.
Kokkusattumus või korruptsioon?/ 9. jaanuar 2020 19:17
EKREIKE aga tahtis põlistada apteegireformi muutmisega seda koorimist. Ja juhtumisi just siis, kui suurima ravimimüüja Linnamäe äripartner Vendelin kandis keskerakonnale 100 000 eurot.