Eesti uudised

Eesti keele tähestiku kirjaviisi eest tuleb meil tänulik olla sakslastele – nendeta võinuks meist saada kirillitsarahvas

Eesti keele tähestik pärineb sakslastelt: ristirüütlid kihutasid Eestisse küll tule ja mõõgaga, aga tagataskus oli neil ladina tähestik 

Aigi Viira, 11. jaanuar 2020, 00:01
TULE JA MÕÕGAGA ÕPETATI LUGEMA: „Enne ristirüütlite ja misjonäride saabumist Eestimaa pinnale poldud siinmail kirjatähtedest undki nähtud. Põhjamaades vahetas ladina kiri välja seal varem kasutusel olnud ruunikirja.Foto: Archivist / Alamy
„Usun, et ladina tähestik tuli meile ikkagi sellepärast, et siia tuli suund, mis katoliiklust ristisuna levitas,“ tõdeb Külli Habicht, Tartu ülikooli eesti vana kirjakeele vanemteadur. Et ladina kirja hakati hiliskeskajal järk-järgult kasutama pea kõigi Lääne-Euroopa keelte puhul, jõudis see koos sakslastega ka Eestisse. Juhul, kui siia sööstnuks sakslaste asemel õigeusklikud idanaabrid, tabanuks siinseid elanikke ilmselt kirillitsakultuur. 

„Ristiusustamisega seoses tuli lõpuks ka luterlik arusaam, et inimene peab ise suutma jumalasõna lugeda,“ ütleb Külli Habicht, et tänu sellele tekkisid XVII sajandi lõpus köstrikoolid, kus talurahva lapsed lugema-kirjutama õppisid. „Ennekõike toetas madalamast seisusest rahvale kirjaoskuse andmist luterlik õpetus.“

Edasi lugemiseks:

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee