Eesti uudised

2 + 2 = EGO? Taavi Aas ja Jürgen Ligi ristavad piike: mitut sõidurada on põhimaanteedele vaja? (74)

Marvel Riik, 9. jaanuar 2020, 17:32
KALLIS TARISTU: Mäo ümbersõidu tööd kestsid aastatel 2008–2010 ning läksid maksma üle 31 miljoni euro.Foto: Terje Lepp / Ekspress Meedia
Värskelt vastu võetud teehoiukava järgi on käesolevaks aastaks kavandatud 4 miljonit eurot, et tegeleda põhimaanteede neljarajaliseks ehitamise ettevalmistustega. Majandus- ja taristuministri Taavi Aasa toetatud plaani üks suuremaid kritiseerijaid on endine rahandusminister Jürgen Ligi, kelle hinnangul oleks paras 2+1 sõidurealine lahendus, mis oleks igapidi odavam.

„Oleks väga hea, kui me tõepoolest suudaks kasutusele võtta PPP [st kaasata ettevõtjaid], et seeläbi teede väljaehitamise tempot märgatavalt suurendada,“ rääkis majandus- ja taristuminister Taavi Aas neljapäeval.

Samal teemal

„Seame eesmärgiks põhimaanteede (Tallinn–Tartu, Tallinn–Narva, Tallinn–Pärnu) neljarealiseks väljaehitamise. Analüüsime täiendavaid finantseerimisvõimalusi“ – nii seisab Jüri Ratase teise valitsuse koalitsioonileppes ning seda suunda majandus- ja taristuminister Taavi Aas ka toetab. Neljarajalisi teid on vaja, et liikluses hukkunute arv väheneks, nii nagu see on Põhjamaades.

„Teine asi on ühenduskiirus näiteks Lõuna-Eestiga, kus ettevõtjatel on tohutu probleem piirangutega, mis muutuvad veokitele aina rangemaks,“ selgitas Aas. „Ettevõtluse arenguks on kiire läbimine täiesti vältimatu [vajadus].“

„Riigiteede teehoiukava 2020–2030“ on käesolevaks aastaks planeerinud riigi teehoiukuludeks 279,7 miljonit eurot. Seda on 35 miljonit eurot vähem kui eelmisel aastal kinnitatud kavas, kuna Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi tulemusreservistlaekus raha eeldatust vähem. Mis puudutab neljarajaliste maanteede arendamist, siis seal on avatud uks tulevikuprojektidele: 4 miljonit eurot, et tegeleda teede kolossaalsete ettevalmistustöödega. Esimesena saab neist raha Võõbu–Mäo teelõik, millega hakatakse tegelema kevadel.

KAVA: Värskes teehoiukavas on välja toodud summad, mida plaanitakse põhimaanteedele kulutada.Foto: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Hinnalipikul 1,7 miljardit eurot?!

Aas ütles esmaspäeval ERRi uudisteportaalile, et neljarajalised põhimaanteed võiksid valmida 15 aastaga ja läheksid maksma 1,7 miljardit eurot. „Praegu on meil Narva, Tartu ja Pärnu suunal neljarealisi teid kokku 145 kilomeetrit. Vaja on ehitada veel umbes 366 kilomeetrit. See on väga suur maht ning selle õnnestumiseks vajame rohkem projekteerijaid, ehitajaid ning ehitusmaterjale,“ rääkis Aas nädala alguses.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas.Foto: Heiko Kruusi / Linnaleht

Teehoiukava eelnõus öeldakse, et valitsus plaanib Tartu ja Pärnu suunad välja ehitada kümne aastaga, Narva mõnevõrra hiljem. Rahandusminister Martin Helme aga rääkis vahetult enne jõule palju ambitsioonikamast plaanist. 19. detsembril kiitis valitsus kabinetinõupidamisel heaks PPP põhimõtted ja juhised, mille abil tahetakse lähiaastatel koos ettevõtjate rahadega välja ehitada suured taristuprojektid, sealhulgas neljarajalised põhimaanteed.

Aasa sõnul oleks väga hea, kui Eesti suudaks kasutusel võtta PPP meetodi, sest sellega kiireneks märgatavalt ehitus, millega praegune teehoiukava ei arvesta. „Oleme alustamas PPP pilootprojektiga ja öelda, kui palju ehitus kiiremaks läheb ja millised on meie võimalused, on praegu natukene vara,“ rääkis majandusminister Õhtulehele.

Põhimaanteede arengu kõrval rõhutas minister Aas nii neljapäeval valitsuse pressikonverentsil kui ka hiljem ajakirjanikele intervjuusid andes, et teehoiukava vastuvõtmisega sai kinnitust asjaolu, et käesoleval aastal eraldab valitsus kolm korda rohkem raha kruusateede tolmuvabaks muutmisele.

Reformierakond pole ühtne

Eesti riigikogu valimiste üks igipõlisemaid lubadusi on olnud muuta põhimaanteed neljarealisteks. Aastaid on selle eest seisnud Reformierakond ja nii ka viimastel valimistel. Aga nüüd, kui Jüri Ratase teine valitsus tahab ehitusse kaasata ettevõtjad, leidub oravaid, kellele mõte neljarajalistest teedest pole enam mokkamööda.

Üks suuremaid kritiseerijaid on endine rahandusminister Jürgen Ligi, kes nimetab ideed neljarealistest maanteedest laastavaks mõtteks, mis demonstreerib poliitikute ego. Reformierakondlase Ligi hinnangul oleks põhimaanteedele paras 2+1 sõidurealine lahendus: sellest piisaks ja oleks igapidi odavam.

„Ekspertiisid eitavad neljarajaliste teede mõistlikkust ja võimalikkust, reaalsuses ongi neid ehitatud kaalutluste järgi. Viimaste aastate eelarveseisu halvendamine on võimalusi ainult vähendanud,“ ütles Ligi. „PPP on pettus, tõstab hinda ja lükkab arvete maksmise aastateks edasi. Ei Reformierakonnas ega loodetavasti üheski erakonnas arvata üksmeelselt, et neli rada täispikkuses on mõistlik. Möödasõidud ja kõrvalteed on enamuses akuutne vajadus. Ärgem unustagem, et juba on rajatud neljarajalisi lõike suure koormusega kohtades ja neid on veel rajamisel.“

Jürgen Ligi.Foto: Erki Pärnaku

Ligi toetub muuhulgas maanteeameti peadirektori Priit Sauki viimaste riigikogu valimiste eelsele sõnavõtule, kus too tõi välja, et liiklustiheduse järgi pole Eestis vajadust neljarajalistele maanteedele. Sauk rääkis ERRi raadiouudistele, et kui päevas läbib teed üle 10 000 sõiduki, on mõistlik rääkida neljarajalisest maanteest. Praegu on liiklustihedus Eesti suurtel teedel pigem 7000–8000 autot ning Sauki hinnangul võiks kasutada 2+1 lahendust.

Endise rahandusministri arvamus aga ei domineeri parteis. „Seni on parteis peale jäänud nende inimeste arvamus, kelle hinnangul võiks Eesti põhimaanteed ehitada neljarajalisteks,“ rääkis Kristen Michal, kes 2016. aastal majandus- ja taristuministrina saatis valitsusele ettepaneku ehitada 15 aastaga neljarajalised põhimaanteed valmis. Hinnasildiks jäi toona 1,5 miljardit eurot, mis oli odavam sellest, mida pakub majandusminister Taavi Aas praegu.

Kristen Michal.Foto: Martin Ahven

Michali sõnul on neljarajalisi teid vaja, et parandada keskustest kaugemate kohtade sotsiaalmajanduslikku olukorda: hea taristu võimaldab toimetada igas Eesti otsas. Seetõttu teeb Jüri Ratase teine valitsus õigesti, kui teedega edasi liigub, aga see toimub vaid jutu ja rahaotsimise tasemel. „Tundub, et koalitsioon arvab, et kaabust miljonite võtmine tähendab seda, et kohe algab teedeehitus. See on inertsiga tegevus, mis vajab planeerimist,“ selgitas ta. „Meil on ette näidata Eesti ajaloo suurim taristuehitus: Kose–Mäo neljarajaline maantee. Praegusel valitsusel ei ole selle koha pealt ühtegi tegu, on vaid arutelud rahastuse metoodikast.“

Aas ei jää vastusega võlgu. Ajas paratamatult hinnasildid muutuvad ja tegelikult oleks võinud oravad pika valitsemisajaga palju rohkemat teha. „Selle aja jooksul oleks võinud neljarealised teed kas valmis ehitada või vähemalt niikaugele jõuda, et oleks olemas projektid.“

2016. aastal on valitsus otsustanud Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee Kose–Mäo teelõigu neljarajaliseks ehitamise ning 2017. aastal on neljarealiseks otsustatud ehitada ka Pärnu–Uulu, Pärnu–Sauga ja Aaspere–Haljala teelõigud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee