Eesti uudised

Pangad: hoiatame kliente maksepettustest, aga nad annavad ikkagi raha kelmidel (17)

Johanna-Kadri Kuusk, 9. jaanuar 2020, 16:22
Foto: Julia Vakina
Esmaspäeval alustati kriminaalmenetlust juhtumi osa, kus kelmid petsid ühelt Raplamaa elanikult välja üle poole miljoni euro. Huvitaval kombel ei aita pettuse ära hoidmisel ka pankade hoiatused, kuna inimesed teevad hoiatusest hoolimata kelmidele ülekande ära.

Swedbanki finantskuritegude vastase üksuse juht Indrek Tibar selgitas, et kui kliendi maksekäitumine erineb tavapärasest ja mõni asjaolu viitab võimalikule pettusele, püüavad nad enne makselimiitide suurendamist või makse teostamist saada kliendilt täpsemaid selgitusi. Kui selgitus siiski võimalikku pettusekahtlust ei kõrvalda võib pank kliendi kaitseks makselimiitide suurendamisest ja makse teostamisest loobuda. „Sageli püütakse kliendile olukorda selgitada ning võimalikule pettusele tähelepanu juhtida. Kuid loomulikult võib petturite ohvriks langeda ka oluliselt väiksemate summadega. Mõistagi ei ole pangal alati võimalik pettust tuvastada. Näiteks investeerimispettuste puhul võivad maksed saaja kontole olla tehtud väiksemates summades pikema perioodi jooksul kasutades tehingute tegemiseks erinevaid panku ja kontosid. Seetõttu kutsume kliente üles olema igal juhul tähelepanelikud,“ kommenteeris ta.

SEB kommunikatsioonijuht Julia Piilmanni sõnul on tegemist väga olulise teemaga. 

„Saame kinnitada, et me võtame üsna sageli klientidega ühendust telefoni teel juhul kui näeme ebatavalist maksukäitumist või suurte maksete teostamist. Samas, viimasel ajal on meil tulnud ette olukordi, kus meie, teades et tegu on maksepettusega, edastame seda infot kliendile, kuid ta ikkagi teostab makse ära. Inimesed lihtsalt ei lase ennast ümber veenda. Teine võimalus on see, et suur summa kantakse petturitele mitmes väiksemas summas. Sellisel juhul on pangal pettust raskem tuvastada ja võib juhtuda, et me ei võta kliendiga ühendust ega saa teda hoiatada,“ kirjeldas ta olukorda.

Piilmanni sõnul on petturid viimasel ajal hakanud kasutama kohalike suurpankade logosid, et näidata justkui toimuvat koostööd. „Sageli taoline info ajab inimesi segadusse või annab neile lisakindlust, et tegu on ikkagi usaldusväärse pakkumisega. SEB ei tee taolist koostööd,“ kinnitas ta. 

SEB internetipangas ei saa päevalimiiti korraga tõsta suuremaks kui 4000 eurot/päevas. Paralleelselt ülekannetega toimuvad samuti ka petuskeemidest ajendatud maksed pangakaartidega ning ka nende puhul tehakse tehingud väikestes summades kuna limiidid ei võimalda suuri maksed ühe korraga kanda. 

„Meie sõnum siinkohal oma klientidele on endiselt sama: mitte kunagi vajutada kahtlastele linkidele, mis paluvad avaldada interneti- või mobiilipanga koodid, taolistest investeerimiskõnedest palume aga teavitada politseid,“ toonitas ta. 

LHV kommunikatsioonijuht Priit Rum tunnitab, et pettused on tõsine probleem, kuna kord teele saadetud raha tagasi saamine on väga keeruline.

„Püüame klientide pettuse ohvriks sattumist ennetada, keskendudes eraisikute puhul eelkõige makselimiitide jälgimisele. Juhul kui kliendid püüavad konto limiite ebatavaliselt suureks tõsta, võtame nendega ühendust ja pärime aru, mis on suuremate maksete põhjus. Mitmel juhul oleme ka klientidele nõu andnud, et kahtlased asjaolud võivad viidata võimalikule pettusele. Kuna aga otsuseid me klientide eest ei tee, siis kahjuks on mitmel juhul kliendid ise ikkagi otsustanud petturite soovitud ülekanded ära teha. Näiteid on ka juhtumitest, mil kliendid justkui võtavad nõuandeid kuulda, kuid paistab, et nad kasutavad petturitele raha kandmiseks teisi kanaleid,“ rääkis Rum. 

Rumi sõnul on nad kahtlased kontod sageli blokeerinud, et edasised maksed petturiteni ei jõuaks. Samuti annavad nad juhtunust teada politseile. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee