Repliik

ÜKS KÜSIMUS | Miks Eesti poliitikud on USA ja Iraani tülis vagurad? (18)

Ohtuleht.ee, 9. jaanuar 2020, 11:23
Jaanus Karilaid.Foto: Alar Truu
Kui õhus on konflikt, siis Eesti poliitikud ikka ja jälle positsioneerivad ennast kas ühele või teisele poole, et seisukohtadega tähelepanu ärata. USA ja Iraani vaheline konflikt aga on jätnud mulje, et Eesti muidu nii arvamusrohke poliitkultuur on ebaharilikult vaikne. Miks? Kas Toompeal on tekkinud arusaam, et välis- ja kaitseasjades peaksid sõna võtma need, kelle valdkonda see puudutab, või on olukord veelgi lihtsam: on konsensuslik arusaam, et alati seistakse USA kõrval, kuna tegu on Eesti suurima liitlase ja iseseisvuse garandiga?

Vastab riigikogu õiguskomisjoni esimees ja Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid:

Samal teemal

„Liitlased hoiavad kokku ka siis, kui mõne liitlase sammud võivad tekitada küsimusi. Lisaks on tarvis aega, et mõista toimunud sündmuse tagamaad ja koguda lisainfot. Lähis-Ida teemadel tulebki eriti mõõdukat joont hoida. Minu arvates peame arvestama ka Iisraeli julgeolekuhuvi. Samas me teame, et regioonis on ka Saudi Araabia ja teiste USA liitlaste elulised huvid. Julgeolekugarant on ikkagi eelkõige enda võimekus oma riigi elukorraldust juhtida, sellele lisandub liikmelisus Euroopa Liidus ja NATOs. Lähis-Ida on olnud suurvõimude ja religioonide kokkupõrkete risttee juba aastasadu. Meie poolt vaadates on tark ajada siin eriliselt tasakaalukat poliitikat.

[Qasem] Soleimani puhul on üks selge – heategevusega see mees Iraagis ei tegelenud.“

3. jaanuaril tapsid USA väed Iraagi pealinnas Bagdadis Iraani revolutsioonikaardi mõjuvõimsa kindrali Qasem Soleimani. Pentagon teatas, et rünnakukorralduse andis president Donald Trump isiklikult. Intsident toimus vaid loetud päevad pärast protestijate kallaletungi USA saatkonnale Bagdadis. Teadaolevalt kiitis kindral Soleimani tolle rünnaku heaks.

Iraani tegi kättemaksurünnaku viis päeva hiljem. Iraanlased tulistasid poole tunni jooksul rakettidega naaberriigis Iraagis asuvat kahte sõjaväebaasi, kus olid USA ja tema liitlaste väeüksused. Iraani riigitelevisioon ütles pärast rünnakut, et tapeti 80 Ameerika terroristi. Tegelikult ei toonud rünnakud inimohvreid.

USA president Donald Trump ütles pärast Iraani raketirünnakuid, et Iraanile kehtestatakse veel karmimad majandussanktsioonid. Trump rõhutas ka, et USA sõjavägi on maailma võimsam, aga rõhutas, et seda ei taheta kasutada.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee