Iraan võttis sihiks Iraagi kontrollitavad Al-Asadi ja Irbili õhuväebaasid, kus baseeruvad USA ja tema liitlaste väed. Rünnak toimus kell 01.30 kohaliku aja järgi ning baaside suunas tulistati üle 20 ballistilise raketi. Iraagi sõjavägi teatas, et kokku tulistati välja 22 raketti – 17 neist olid suunatud Al-Asadile, ent neist omakorda kaks ei plahvatanud. Viis ülejäänud lõhkepead tulistati Irbili peakorteri suunas.

CNN-i teatel said rünnakutes viga iraaklased, kuid kahjusid veel hinnatakse. USA välisministeeriumi sõnul pole ükski ameeriklane rünnakus hukkunud. Kella poole kuue paiku hommikul Eesti aja järgi pole endiselt teateid ühestki hukkunud sõdurist. Väidetavalt hakkasid baasides enne raketitabamusi üürgama häiresignaalid ning inimesed jõudsid varjuda.

Kaitseministri teatel keegi Eesti kontingendist intsidendis viga ei saanud.

Kurdide peaministri abi ütles Wall Street Journalile, et Irbili baasis, mis asub kurdide territooriumil, ei ole teateid kahjudest. Kaks kurdide ametnikku ütles CNN-ile, et üks rakett maandus Irbili lennujaama perimeetris, ent ei plahvatanud. Teine rakett plahvatas 33 kilomeetrist Irbilist läänes ning keegi vigastada ei saanud. Üks plahvatamata rakett leiti Al-Asadist lõunas asuvast Hitani piirkonnast.

Rünnakust teatas kõigepealt Iraani riigitelevisioon ning selle eest võttis vastutuse Iraani revolutsiooniline kaardivägi, kelle sõnutsi oli rünnak "karm kättemaks" reedel USA droonirünnakus tapetud kindral Qasem Soleimani eest. 

Rünnakut kinnitas hiljem Pentagon. "On selge, et raketid tulistati Iraanist ning sihiks võeti vähemalt kaks Iraagis asuvat õhuväebaasi, kus baseeruvad USA ja tema liitlaste väed – Al-Asad ja Irbil," teatas asekaitseminister Jonathan Hoffman.

USA president Donald Trump säutsus mitu tundi pärast rünnakut, et "kõik on hästi". Ta lisas: "Iraanist tulistati raketid kahe Iraagis asuva sõjaväebaasi suunas. Kahjude ja hukkune hindamine käib. Siiamaani on kõik korras. Meil on kõige võimsam ja paremini varustatud sõjavägi terves maailmas, ülekaalukalt. Teen avalduse homme hommikul."

Iraani välisminister Javad Zarif säutsus, et Iraan rakendas enesekaitset ÜRO artikkel 51 alusel ning ründas baase, millest algatati "argpükslikud relvastatud rünnakud meie kodanike ja vanemametnike vastu." Ta lisas: "Me ei soovi eskaleerumist ega sõda, aga kaitseme end iga rünnaku eest."

Senaator Joe Biden, Trumpi põhirivaal (hetkeseisuga) 2020. aasta valimistel otsustas kommentaaridest esialgu hoiduda, kirjutades Twitteris, et palvetab Iraagis viibivate sõdurite eest. Teised demokraadidest esikandidaadid Elizabeth Warren ja Bernie Sanders ütlesid pisut enam: Warren sõnas, et ameeriklased ei taha Iraaniga sõtta minna ning Sanders andis hinnangu, et sõda Iraaniga võib kujuneda hullemakski kui Iraagi konflikt.

Video rünnakust: 

Trumpi säuts:

Mida ütlesid rünnaku kohta Iraani ametnikud?

Rünnaku eest võttis vastutuse Iraani revolutsiooniline kaardivägi, mille eliitüksust Soleimani surmani juhtis. Analüütikud pidasid kindral Soleimanit üheks mõjuvõimsamaks isikuks Iraanis ajatolla Ali Khamenei järel ning pärast tema tapmist ähvardas Iraan USA-d kättemaksu eest.

Kolmapäevast aktsiooni saabki selleks lugeda – Iraani riigi juhitud telekanali teatel oli kümnete rakettide tulistamine osa kättemaksust USAle. Iraani telekommunikatsiooniminister kirjutas paar tundi pärast raketirünnakut väga üheselt mõistetava säutsu: "Kaduge meie piirkonnast." 

Iraani kõrge sõjaväeametnik kindral Mohammad Baqeri märkis, et rünnak demonstreeris vaid väikest osa nende relvajõudude võimekusest.

Iraani välisminister Javad Zarif säutsus, et Iraan rakendas enesekaitset ÜRO artikkel 51 alusel ning ründas baase, millest algatati "argpükslikud relvastatud rünnakud meie kodanike ja vanemametnike vastu." Ta lisas: "Me ei soovi eskaleerumist ega sõda, aga kaitseme end iga rünnaku eest." 

Algses avalduses ähvardas Iraan rünnata ka USA liitlasriike: "Hoiatame kõiki USA liitlasi – kui USA korraldab rünnakuid Iraani vastu teie riigis asuvatest õhuväebaasidest, muutute koheselt meie sihtmärgiks." Hiljem teatas revolutsioonikaart, et kui USA peaks Iraani pommitama, võetakse sihikule Dubai ja Haifa. 

CNN-i teatel vahendas Iraani revolutsioonikaardi telekanal Telegram sõnumit, et "Pentagoni teatel USA vastab Iraani raketirünnakutele." Sellele lisas revolutsioonikaart ka omapoolse märkuse: "Seekord vastame rünnakute Ameerika pinnal." 

Analüütikute sõnul üritab Iraan tekitada piirkonnas ärevustunnet ning hoiatab USA-t: kui te meid ei ründa, ei tee ka meie midagi omalt poolt. Kui aga ründate meid, vastame meie ise ränkade rünnakutega.

Trump kohtus teisipäeva õhtul kaitse- ja välisministriga, USA lennufirmad ei tohi piirkonnas enam lennata

Rünnakust teatati ka USA president Donald Trumpi, kes kohtus teisipäeva õhtul USA idaranniku aja järgi ka välisminister Mike Pompeo ja kaitseminister Mark Esperiga. Vahepeal oli õhus ka variant, et Trump esineb Ovaalkabinetist USA rahvale teleavaldusega, ent sellest plaanist loobuti. 

USA föderaalne lennuamet (FAA) keelas kõikidel Ameerika lennufirmadel lennata Iraagi, Iraani ning  Persia ja Omaani lahe õhuruumides kartuses, et reisilennukeid võidakse pidada USA hävitajateks või teisteks sõjalennukiteks. 

Eestlased asuvad Al-Asadi õhuväebaasis, mis on Iraagi pealinnas Bagdadist 250 kilomeetri kaugusel läänes. Veel teisipäeval öeldi kaitseväest "Aktuaalsele kaamerale", et selles baasis pole pärast Iraani kindral Qasem Soleimani tapmist ühtegi julgeolekuvahejuhtumit olnud. See muutus kolmapäeva esimestel tundidel.