Poliitika

Trükitehniliste probleemide tõttu on tänased lehelood veebis tasuta.

PÕHJALIK ÜLEVAADE: president ja valitsus – kes vihkab keda? (60)

Viljar Voog, 27. detsember 2019 20:20
PIGISTUS: Peaminister Jüri Ratas järgmise aasta 24. veebruaril presidendile kätt pihku ei pane - ta põrutab hoopis perega puhkama.Foto: Martin Ahven
„Vihastest sõnadest võib sündida ühiskonda vapustavaid tegusid. Igapäevane vägivald ju ei vapusta, paraku – kuigi on endiselt olemas ega näita kahanemise märke. Kahju on,“ ütles president Kersti Kaljulaid oma tänavuses vabariigi aastapäeva peokõnes. Järgmised kümme kuud tõid neid sõnu nii presidendi kui ka valitsuse liikmete poolt ja nõnda on jõutud olukorda, kus peaminister Jüri Ratas ei ilmu 2020. aastal Viljandis toimuvale presidendi vastuvõtule.

Peaminister Jüri Ratas täidab tuleva aasta 24. veebruari hommikul Tallinnas ära oma pidulikud kohustused ja pühib siis jalgelt sünnipäeva tähistava kodumaa tolmu. „See on koolivaheaja nädal ja kõik lapsevanemad teavad, kui keeruline on leida neid päevi lastega koolivaheajal koos olemiseks,“ selgitas Ratas Õhtulehele, miks ta langetas taolise otsuse. Tüli tema ja presidendi vahel ei olevat.

Siiski, teod kõnelevad sõnadest teist keelt – järgmise aasta presidendi vastuvõtt pole sugugi esimene kord, kui Ratas annab Kaljulaidile ninanipsu. Peaminister jättis tänavu viimasel hetkel ära 20. augustil ehk taasiseseisvumispäeval Kadrioru lossi roosiaias toimunud peoürituse väisamise. Ka siis oli vabanduseks soov tähistada päeva pereringis.

20. augusti vastuvõtt roosiaias: Reket ja Nublu olid kohal, peaminister mitte.Foto: Martin Ahven

Samal teemal

Täiesti juhuslikult olid Ratas ja Kaljulaid kohtunud aga vaid päev varem – täpsemalt kutsus president peaministri vaibale, et arutada Mart ja Martin Helme käitumist Elmar Vaheri vallandamiskatses. Kaljulaidi sõnum Martin Helme osas oli selge: „Minu hinnangul oli see väga tõsine katse juhtida õigusriik kraavi. Ütlesin ka peaministrile, et minu arvates ei peaks sellisel ministril olema kohta valitsuses, kuid teame kõik, et see otsus on Eestis valitsuse ja parlamendi käes, sest oleme parlamentaarne vabariik.“ Aga sel sõnumil polnud – väidetavalt – mingit seost Ratase otsusega järgmise päeva peost loobuda.

Millised kismad on veel selle valitsuse ja presidendi vahel olnud?

Naistearstid

Esimest korda ristas Kaljulaid piigid uue koalitsiooniga juba siis, kui viimase liikmed alles läbirääkimisi pidasid. Nimelt süüdistas Martin Helme tele-eetris aborte läbi viivaid naistearste Hippokratese vande rikkumises. „Meil tapetakse aastas 4500 last enne kui nad jõuavad sündida,“ põrutas Helme.

„Abordiküsimusis võib igal inimesel olla oma sisemine veendumus ja seisukoht. Kuid rünnak meie professionaalse, kutse-eetikast ja seadustest lähtuva arstkonna vastu on lubamatu sõltumata neist veendumustest. Meie kõigi ja eeskätt poliitikute vastutus on, et me oma ühiskonda katki ei teeks,“ reageeris president Kaljulaid sotsiaalmeedias valuliselt sellisele EKRE poliitiku sõnumile.

Ka Ratas oli toona presidendiga samas paadis: „Kahjuks on arutelu niivõrd isikliku ja tundliku teema üle, nagu seda on abort, teinud väga paljudele inimestele alusetult haiget. Ma vabandan kõigi naiste, naistearstide, aga ka meeste ees, keda on see ootamatult tõstatunud debatt haavanud.

Helme lubadus, et abortide riigipoolne rahastamine kaotatakse, ei jõudnud koalitsioonileppesse.

Mart Helme käis ministrikandidaadina presidendiga kohtumas ja leevendas riigipea kõhklusi. Seda töörahu ei jätkunud aga kummaltki poolt kauaks.Foto: Teet Malsroos

Väärtuste kriis

„See, mis meie Eesti riigis täna toimub, on toimiv demokraatlik protsess. Demokraatiaga Eestis ei ole midagi valesti. Oli valija vastutus panna kokku uus riigikogu ja valija on seda teinud. Valimised toimusid, võitja on selgunud, erakonnad on vabad arutlema võimaliku valitsuskoostöö üle ja riigikogu iga liige on vaba hindama peaministrikandidaate,“ sõnas president oma kõnes riigikogu avaistungil, kui Keskerakond, EKRE ja Isamaa omavahel kurameerisid.

Riigipea lisas: „Eesti demokraatia toimib. Siiski peame mõtlema, miks on nii, et kuu pärast valimisi tunneb suur osa inimesi, nagu oleks midagi meie ühiskonnas katki tehtud? Mingid justkui kokku lepitud piirid ei kehti enam. Ja küsimus ei ole maailmavaatelistes seisukohtades, vaid tihtipeale elementaarses viisakuses ja lugupidamises. Lugupidamises üksteise ja rahva vastu.

Jah, meil ei ole demokraatia kriisi, valimised ja neile järgnev on protseduurilises vastavuses põhiseaduse ja demokraatlike väärtustega. Aga meil siiski on väärtuste kriis.“

Kõne lõppedes plaksutas peaaegu terve riigikogu saal. Mart ja Monika Helme aplodeerijate sekka ei kuulunud.

„Usurpeeriv“ president

„Rääkisime ka vormist. Rääkisime retoorikast, mis hoiab ühiskonda ärevana. Rääkisime poliitiku vastutusest, mida kannab valitsus tervikuna ja iga minister eraldi kogu Eesti rahva ees,“ selgitas Kaljulaid oma kohtumisi ministrikandidaatidega. „Mul oli kahtlusi enne kohtumiste algust, aga sain nende vestluste käigus kinnitust, et nendel kahtlustel ei ole alust. Sellepärast kinnitan Jüri Ratase antud valitsuskoosseisu homme ametisse.“

Niipea, kui heakskiit Kadriorust saadi, läks avalikuks lahinguks. Otsa tegid lahti Mart ja Martin Helme oma „Räägime asjast“ raadiosaates. „President on endale võtnud justkui õiguse hakata hindama valitsuse liikmete sobivust ametisse. Sellist õigust tal ei ole, see on võimu usurpeerimine ja vot see on oht demokraatiale, kui president hakkab võimu usurpeerima. Ja mis on väga häiriv selle juures, on, kuidas kõik teevad näo, et no las ta siis teeb,“ märkis Martin Helme mitu korda, et presidendi käitumine oli täiesti vastuvõetamatu.

„Sõna on vaba“ ja Kuusik

Päev hiljem andis vastulöögi Kaljulaid. Protestiks EKRE-vastaste ajakirjanike (Vilja Kiisler, Ahto Lobjakas) suukorvistamisele ilmus president riigikokku valitsuse ametivande andmisele pusas kirjaga „Sõna on vaba“. Lisaks lahkus president saalist, kui vannet tuli allkirjastama Marti Kuusik, sest mõni tund varem olid ajakirjanduses ilmunud rängad süüdistused väidetavalt mehe kodus aset leidnud vägivallatsemiste kohta.

Uus valitsus – kuhu tagasi astuma sunnitud Kuusik enam ei kuulunud – andis samal nädalal esimese pressikonverentsi. Seal kostus Mart Helme suust fraas, mis jääb selle koalitsiooni ja presidendi vahelist lõhet kõige ilmekamalt illustreerima: „Seda võib endale lubada emotsionaalselt ülesköetud naine. Aga Kersti Kaljulaid ei ole lihtsalt naine, vaid vabariigi president. Ta loeb ühte artiklit, läheb naisena emotsionaalselt nii endast välja, et teeb kohe otsuse.”

President Kaljulaid kõmulise pusaga.Foto: Erki Pärnaku

Peaminister Ratas oli traditsiooniliselt vaoshoitum: „President käitub nii, nagu ta õigeks peab. See, kuidas ta otsustas käituda, on tema õigus.“

Ohtlik valitsus

Sel aastal sai president Kaljulaidil täis pool ametiajast. Verstaposti tähistamiseks andis president mai lõpupoole Eesti Päevalehele intervjuu, kus sõnas näiteks „Mul ei ole usku, et see valitsus ei ole ohtlik meie välispoliitilisele kursile ja meie liitlassuhetele“ ning „Eile viibis siin taas paarkümmend ajakirjanikku ja pool kohtumise ajast kulus mul selleks, et selgitada, mida mina arvan erinevatest käemärkidest ja muust sarnasest. See on aja- ja maineraisk.“

Kliimastreikijate poolt ja vastu

Presidendi ja EKRE üks suuremaid ja pikemaajalisemaid hõõrdumiskohti on globaalne kliimakriis ning selle vastu meelt avaldavad noored. „Inimtekkeline kliimamuutus ei ole leidnud tõestust ja selle jutu najal inimesi üles kutsuda, saata väikesi hung-wei-pinge (Hiina koolinoorte sõjalis-kommunistlik ühendus 1960ndate lõpus – V.V.) kuhugile demonstreerima on ausalt öeldes sigadus,“ kritiseeris Martin Helme maikuus enne üht sellist kliimastreiki.

President Kaljulaid, kelle jaoks on looduse hoidmine üks lemmikteemasid, vastas nädal hiljem, sümboolselt lastekaitsepäeval: „Lapsed on kliimamuutuse tagajärgede osas kõige haavatavamad. Meie oma lapsed, kes mõtlevad murega sellele planeedile, mille nemad saavad pärandada oma lastele. Meie, suured – me peame teile appi tulema. Ükskõik kui ebamugav see pole. Me peame.“ President lisas: „Lapse muret ei tohi pisendada. See kehtib nii igapäevaelulistes situatsioonides kui ka kliimaküsimustes.“

Vihkav Kaljulaid

Kõige teravamalt lõid kired Kaljulaidi ja praeguse koalitsiooni vahel lõkkele juuli keskel, kui ajakirjas Foreign Policy avaldati meie riigipeaga intervjuu. Sealt jäi enim kõrva presidendi vastus küsimusele, kas ta muretseb, et valitsusse kuulub partei, mille esindajad on muuhulgas kasutanud väljendit „kui on must, näita ust“: „Vihkan neid nende käitumise pärast ja vabandan kuvandi eest, mis sellest võib tekkida. Korralikud inimesed nii ei käitu.“ Kaljulaid kurtis otsa: „Nüüd pean mina teistele nende lolle tegusid selgitama ja kaotusi tagasi võtma.“

„Kui ta kuulutab üle maailma, et vihkab valijatelt tugeva mandaadi saanud erakonda, siis on tal ilmselt närvisüsteemiga midagi korrast ära,“ vastas Mart Helme Uute Uudiste vahendusel. „Poliitikas võivad maailmavaated olla erinevad, kuid pimeda vihkamisega ei tee poliitikas midagi. Kersti Kaljulaidil tuleb oma ametist tagasi astuda.“

Ka Ratas pidi juba tavaks olnud EKRE manitsemise asemel pöörama pilgu presidendi poole. „Meie tee on ühiste huvide leidmine ja nende eest seismine omavahel lugupidavalt rääkides ning käitudes,“ ütles Ratas. Peaminister lisas: „Seepärast on poliitikute kohustus kõnetada kõiki Eestimaa inimesi ning hoiduda nende üksteisele vastandamisest. Vastasel juhul on nende sõnad kasutud.“

President kutsus peaministri seoses Vaheri-skandaaliga vaibale. Kohtumiselt väljunud Ratas sattus ajakirjanike piiramisrõngasse.Foto: Heiko Kruusi

Ratas jäi koju

Järgmine presidendi ja valitsuse mõõduvõtt oli eelmainitud Elmar Vaheri vallandamiskatse ja järgnenud Ratase otsus veeta taasiseseisvumispäev kodus. „Peaministril oli plaanis küll tulla, aga nad otsustasid veeta selle vaba iseseisvuse taastamise päeva õhtu siiski oma perega,“ selgitas peaministri büroo juht Johannes Merilai Õhtulehele, miks Ratas loobus roosiaias toimunud vastuvõtust.

Kaljulaid peatus oma pidupäevakõnes kaudselt ka päevapoliitikal: „Mida me ootame oma riigilt täna? Ikka sedasama – vabadust. Võimalust kartmatult kõndida tänavail. Öelda välja oma mõtteid. Armastada, keda soovime. Õigust minna ja tulla, tulla koos armsaks saanud, aga teisest kultuurist sõpradega, mujal loodud suhetest sündinud ja teise nahatooniga lastega. Vabadust ette võtta ja isegi tuge neis ettevõtmistes. Vabadust väljendada oma mõtteid ja arvamusi. Ka riigiameteis, kartmata repressioone.“

Ebakompetentne Helme

Kuu aega hiljem ületas president Kaljulaid taas Eestis uudiskünnise välismeediale antud intervjuuga – seekord puudutas teema Mart Helmet, kes andis siseministeeriumis käsu uurida võimalusi lõpetada viisavabadus Ukrainaga, mida peab välisrändajate Trooja hobuseks.

„Andke andeks meie ministrile tema ebakompetentsuse eest,“ ütles Kaljulaid Ukraina meedias ja kinnitas, et Eesti kindlasti ei lõpeta Euroopa Liidus kehtivat viisavabadust. Küll aga taastas valitsus Ukraina ja Valgevene kodanikele pikaajalise viisa taotlemisel riigilõivu tasumise kohustuse, mis kaotati vastavalt 2010–2011.

Kert Kingost sai selle valitsuse teine ametist lahkunud IT-minister.Foto: Tiit Tamme

Kingo pinnuks silmas

Oktoobri lõpus vabastas Kaljulaid ametist väliskaubandus- ja IT-minister Kert Kingo ja nentis ajakirjanike ees, et tegu on Eesti jaoks olulise, aga kahjuks problemaatilise vallaga. „Mitte ainult pole meil ministrit, kes suudab selle teemaga süvitsi tegeleda, aga see valdkond pole saanud ka riigieelarvest piisavalt tähelepanu. Meie e-riik vajab hooldusi ja tegelikult see pole odav. Nii et olen natukene mures sellepärast, mis saab edasi e-riigi arendusega,“ ütles Kaljulaid.

Tegu polnud sugugi esimese korraga, kui Kaljulaid Kingo teemat puudutas. Kui EKRE minister pärast ametisse saamist ütles, et ta kavatseb suhelda välismaal vaid eesti keeles, kommenteeris president: „Läbi tõlgi on kõik jutt alati paindumatu ja puine. Sellest me ei saa üle ega ümber.“

Vabandust, Lemetti!

President reageeris valuliselt ka järgmise ministri ametist vabastamisele – täpsemalt sellega kaasnenud maaeluministeeriumi kantsleri Illar Lemetti vallandamisele, mis sündis EKRE survel.

„Ma ei taha täna üldse rääkida Mart Järvikust. Ma ei taha ka Illar Lemettist rääkida rohkem, kui tema ees vabandada selle pärast, kuidas tema riik on temaga täna käitunud,“ ütles president ministri ametist vabastamise otsust allkirjastades.

„On lubamatu, et ministri ebakompetentsusele ja võimalikule korruptsioonile tähelepanu juhtinud riigi tippametnikust tehakse poliitilise kauplemise osa. Kui selline käitumine muutub mustriks, siis on meil kõigil põhjust muret tunda. Tänase otsusega tegi vabariigi valitsus enda ja ühe ministri probleemist terve ühiskonna probleemi ja mulle jääb see sügavalt arusaamatuks ja vastuvõetamatuks,“ lisas president.

Vastamata kutse

Jõulude eel kutsus president Kadriorgu kõigi riigikogus esindatud parteide juhid. Neli tulid kohale. Mart Helme mitte.

Poemüüjast peaministriks

Enamik EKRE ümber käivaid skandaale algab Mart ja Martin Helme raadiosaatest, nii ka viimane. Parteijuht Mart Helme avaldas seal enda sõnul tunnustust Soome uuele peaministrile Sanna Marinile sõnadega: „Ja ma tuletaksin meelde ikkagi Vladimir Uljanov-Lenini ütlust, et igast köögitüdrukust võib saada minister, või kuidas ta ütles. Nüüd me siis näeme, kuidas ühest müüjatüdrukust on saanud peaminister ja kuidas seal mõnestki teisest tänavaaktivistist ja harimatust inimesest on saanud samuti valitsuse liige.“

President Kaljulaid võttis seepeale ühendust oma Soome kolleegi Sauli Niinistöga. „President Niinistö vahendas Kaljulaidi palvel vabanduse Soome peaministrile Sanna Marinile ja Soome valitsusele,“ teatas ülelahe presidendi kantselei.

President vahetas skandaali teemal sõnumeid ka peaminister Ratasega ning edastas omapoolse soovituse Helme ametist vabastada. Ratas teda kuulda ei võtnud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee