Eesti uudised

President Kaljulaid ägestus aastalõpuintervjuus: olen väga solvunud. Väga ebaõiglane on öelda, et elan eebenipuust tornis. (598)

Ohtuleht.ee, 23. detsember 2019 21:52
Kersti KaljulaidFoto: Martin Ahven
President Kaljulaid ägestus ERR-i traditsioonilises aastalõpuintervjuus Marko Reikopi peale. "Mind ei saa võrrelda Ukraina president Porošenkoga! Palun, Marko, ma tõesti olen väga solvunud!" sõnas president. 

Pingelisem moment tekkis Reikopi lause peale nagu president Kersti Kaljulaid oleks suure osa ajast elanud eebenipuust tornist. "Luksemburg on Eesti mõistes ikkagi väga eebenipuust torn võrreldes Setumaaga," ütles intervjueerija. 

President vastas, et kasvas üles Mustamäel ning võitles 1990. aastatel materiaalse ellujäämise eest. "Ja siis ütlete, et unustan ära selle, mida tähendab, kui poodi minnes peab väga hoolega vaatama, millist leiba osta. Unustage ära, ma ei ole sellega nõus, see on nii ebaõiglane!," sõnas Kaljulaid, kes lükkas ümber ka võrdlused Ukraina eelmise presidendi Petro Porošenkoga, kui Reikop hakkas rääkima, kui luksuslik ja maitsetu tema maja Kiievis oli. 

"Mind ei saa võrrelda Porošenkoga! Tema vara väärtus on neli miljardit. Palun, Marko, ma tõesti olen väga solvunud!," ütles president. Ta lisas: "Minu lapsed käivad tavakoolis ja minu sõbrad elavad tavalist eesti elu. Arvata, et mul pole empaatiavõimet nende suhtes, kel on raske... Ma kuulun ka nende inimeste hulka, kes üsna usinasti valvab, et minu sissetulekust umbes kümnendik läheks nähtavamatele ja nähtamatumatele heategevusprojektidele. Anna andeks, aga see on väga ülekohtune, kui sa ütled, et elan eebenipuust tornis," vastas Kaljulaid.

Eesti on näidanud, et suudame maailma muuta

Intervjuus tuli juttu ka globaalsest soojenemisest Kaljulaid sõnas, et kuigi Eesti on väike, siis see ei tähenda, et me ei saa midagi kliimasoojenemise vastu ära teha.

"Võib võtta positsiooni, et Eesti ja Euroopa on liiga väike, et midagi teha. Eesti on ka liiga väike selleks, et muuta Euroopat või maailma. Ometigi oma digiriigiga oleme seda teinud. Terves Euroopas arutavad riigid, kuidas nad saaksid paremini oma inimestele e-teenuseid pakkuda. Ja nagu me näeme, siis on pisike Eesti selle muudatuse põhjustaja.

Samamoodi võib Eesti ja pisike Euroopa, kes on siiski samal maailma jõukaim ja suurim turg, tekitada olukorra, kus kliimaneutraalsed energiatehnoloogiad saavad turueelise. Sedasi saame näidata ülejäänud maailmale, et see kõik on võimalik ja niimoodi päästa planeedi," ütles president. 

Ida-Virumaa põlevkivitööstusest rääkides tõmbas Kaljulaid paralleeli teiste Eesti majandussektoritega, mis on 30 aasta jooskul ümber tehtud. "Miks me seda ühte sektorit ei peaks suutma tänaste kogemustega, tänase väikese tööpuuduse ja suure tööpakkumisega Ida-Virumaal lahendada? Me suudame, kui me tahame," leidis Kaljulaid. Ta avaldas ka lootust, et Eesti saaks varsti öelda, et tuul on uus põlevkivi. 

"Heaoluriik pole ainult kõrge sissetulekute tase."

Intervjuus puudutati ka vähemusi ja neile tähelepanu pööramist. Rääkides ühiskonna tundlikusest ja mõistmisest nõrgemate suhtes nentis Kaljulaid, et võrreldes Põhjamaadega on Eestil veel kõvasti arenemisruumi. "Olen kolme aasta jooksul üritanud edastada sõnumit, et heaoluriik pole ainult kõrge sissetulekute tase, vaid ka tähelepanu pööramine nõrgematele ja, kui soovite, nõrkustele." 

Reikop tõi välja ka geivastased meeleavaldused Tartus ja Pärnus. "Sellised asjad ongi ohuks Eesti riigile, võib ka öelda meie põhiseaduslikule korrale. Põhiseadus ütleb, et kõik inimesed on võrdsed, aga üks seltskond inimesi toimetab sisuliselt põranda all. See ei ole vastuvõetav. See ei ole meie põhiseaduse mõttega tegelikult kooskõlas," nentis president.

Ta lisas, et ka LGBTQ vastastel on õigus väljendada oma seisukohta: "Meil ongi see õigus öelda välja oma seisukoht, aga jättes ruumi teistele, tunda ennast oma seisukohta väljendades turvaliselt. Minu meelest leppisime 30 aastat tagasi kokku, et Eestis ei pea enam kunagi toimetama oma usu, rahvuse, tõekspidamiste pärast põranda all, aga alati peab jääma omaenda väärikusele ruumi nii palju, et ka teiste väärikus ei saa viga." 

Samuti puudutati ka Kaljulaidi väljaütlemist, et valitsus on oht Eesti julgeolekule. "Ka tolles intervjuus laiendasin seda, et just see valitsus on oht meie põhiseadusele. Need inimesed kuuluvad valitsuserakonda ja me ei kuulnud valitsuselt selgelt hukkamõistu. Kaitseminister möönis riigikogus, et teatud väljaütlemised ei suurenda meie lähedust oma liitlastega, mis teisisõnu tähendab, et see võib meid eemaldada liitlastest. Ja see on ohuks meie julgeolekule," nentis president. 

Reikopi lause peale, et ta on muuhulgas ka ühiskonnas selliseid mõtteid evivate eestlaste president, vastas Kaljulaid, et tegu on väheste inimestega. "Olen kindel, et EKRE liikmed ja ammugi tema valijaskond ei jaga seisukohta, et laulev revolutsioon oli massihüsteeria; et vanasti pandi homoseksuaalsed inimesi vangi ja võib-olla see oli parem kord; et naistel pole meestega võrdset rolli ühiskonnas; et Soome või Saksamaaga on midagi valesti. Need on ju üksikud inimesed, ärme kunagi seda unusta," ütles president.

Vaata täispikka intervjuud: