Selline käitumine oleks täiesti pretsedenditu. Tõsi, presidendi süüdistamine esindajatekojas (nn impeachment) on juba iseenesest ebatavaline, juhtunud varem vaid Andrew Johnsoni ja Bill Clintoniga.

Kiire meeldetuletus, kuidas USA presidendi ametist eemaldamine käib: kuna USA kongress on kahekojaline, hääletab esindajatekoda ehk kongresmenid kõigepealt selles osas, kas peab presidenti talle esitatud süüdistustes vastutavaks. Kui jah, siis käivitub teises kojas ehk senatis järgmine etapp, mis on põhimõtteliselt kohtuprotsess presidendi üle. Senaatorid on kui kohtunike rollis, kongresmenid kui prokurörid.

Kui minna tagasi Johnsoni ja Clintoni juurde, siis kumbki neist ei jäänud senatis süüdi. Põhimõtteliselt ei olegi ühtki USA presidenti sellisel viisil ametist eemaldatud – Nixonit oleks selline saatus ilmselt oodanud, ent temal oli Watergate'i skandaali järel oidu end sellest häbist säästa ja ise amet maha panna. Täiesti raudkindlalt ei jääks süüdi ka Trump. Senatis on vabariiklastel, erinevalt esindajatekojast, demokraatidest rohkem kohti, samuti ei piisa seal häälte enamusest, vaja on kahe kolmandiku senaatorite toetust. Senati vabariiklased on ka selgeks teinud, et oma presidenti nad ei reeda.

Niisiis, kas see võiks olla ajendiks süüdistusi senatile üldse mitte üle anda? Senat kuulutaks Trumpi süütuks, enesekindel president kasutaks seda päris kindlasti ära oma 2020. aasta valimiskampaanias ning meelitaks sellega ilmselt ära ka mõne ebaleva valija – näe, ikkagi võitja ja puhas poiss pealekauba. Kohtuvõidu positiivset mõju Trumpile ei saa alahinnata. Tõsi küll, näiteks Andrew Johnson ei pälvinud pärast õigeksmõistmist enam oma partei usaldust, kuid tema võit oli ka napp, ühe häälega ning üldse – ajad olid teised. Clintoni kohtuprotsess toimus tema teisel ehk viimasel ametiajal, poliitilist edu järgmistel valimistel polnud tal sellest nagunii oodata.

Ent kui esindajatekoja demokraadid otsustaksid Trumpi süüdistused senatile edastamata jätta, jääks see võidukas triumf, süütuks kuulutamine, Trumpi jaoks olemata. Jah, ta jääks ka lõplikult süüdi mõistmata, ent tegemist oleks inetu plekiga, mis määriks tema mainet ja seeläbi ka kampaaniat. Nagu kohtupäeva ootamine, mis kunagi ei saabugi. Aimates emotsionaalse presidendi käitumist ette, tundub tõenäoline, et kampaaniaüritustel väljendaks ta ka korduvalt oma kibestumust – omadus, mis ei ole valijate jaoks sugugi nii ligitõmbav kui võidurõõm.

Kui Trump peaks valimised kaotama, ei juhtu tema süüdistusega midagi, impeachment temaga tsiviilellu kaasa ei tuleks, kuid jääks häbimärgina külge igaveseks: president, kes mõisteti süüdi ning süüst puhtaks ennast ei pesnudki. Kui Trump peaks võitma, võivad demokraadid loota, et valimiste järel on senati uus koosseis demokraatide jaoks soodsam. Meenutagem, et 2020. novembris ei vali ameeriklased ainult presidenti, vaid mitmel pool ka senaatoreid ja kongresmene. Kuid näib, et sellest enam loodaksid demokraadid (kui nad muidugi tõesti nii plaanivad), et esindajatekojas süüdi mõistetu taak ja häbi kahjustavad Trumpi tagasivalimise võimalusi.

Pole võimatu, et sellist salakavalat plaani kahtlustab ka president ise, kes reedel nõudis viivitamatut kohtuprotsessi algust. (Loe SIIT.) Eks see, kas sellel on alust, selgub lähiajal, seni on kõik vaid spekulatsioon.

USA kongressi esindajatekoda mõistis president Donald Trumpi kolmapäeval toimunud hääletusel süüdi kahes punktis: võimu kuritarvitamine ja kongressi töö takistamine. Süüdistuste ajendiks on Trumpi väidetav surve Ukrainale uurida tema rivaali Joe Bideni äritegevust, et konkurenti kahjustada. Loe süüdimõistmisest lähemalt SIIT.