Eesti uudised

Kõige rohkem sureb Eestis inimesi jaanuaris ja märtsis, kõige vähem juunis ja septembris, näitab statistikaameti 2009.–2018. aasta surmaandmete analüüs.

Leinast ei tohi proovida üle või mööda minna (32)

Rainer Kerge, 21. detsember 2019 00:01
LEIN EI PEAGI OLEMA LIHTNE: „Leinast rääkides ei kasutaks ma üldse sõna „lihtsam“, sest see, mis on lihtsam, ei pruugi olla inimesele parem,“ tõdeb Risti koguduse õpetaja Annika Laats.Foto: Rauno Volmar
„Sai vaevast lahti!“ ohkame me teinekord, kui elu lõpus pikemalt põdenud inimene siitilmast lahkub. „Küll tal oli ilus surm!“ kuuleb vahel hinnangut, kui vanaproua või vanahärra heitis õhtul magama ega tõusnudki enam hommikul. Mõlemad laused on leinaja katsed oma kurbust pehmendada ja leida eaka lähedase surmale õigustus.

Kumb on leinajale lihtsam: kas see, kui elukaare lõpuotsa jõudnud pereliige sureb nii-öelda jalapealt – õhtul veel helistas ja rääkis plaanidest, aga hommikuks oli läinud –, või ikkagi see, kui eaka kaasteelise tervis annab mõned nädalad või kuud ette märku, et nüüd on jõudnud elutee lõpusirgele? Kumb võiks olla lihtsam surijale?

Õhtulehe palvel mõtiskles sel teemal Risti koguduse õpetaja Annika Laats.

Varem või hiljem annab lein endast märku

„Me kangesti otsime võimalusi leinaga lihtsamalt toime tulla, aga lein ei peagi olema väga lihtne. Leinast ei tohi proovida üle või mööda minna, sest varem või hiljem annab see endast ikka märku.

Leinast rääkides ei kasutaks ma üldse sõna „lihtsam“, sest see, mis on lihtsam, ei pruugi olla inimesele parem. Kuigi tõsi: on hea, kui inimene saab natuke harjuda mõttega ja valmistuda selleks, et lähedast varsti enam pole. Nii surija kui ka leinaja seisukohalt on parem, kui on aega pisut ette valmistuda. Mitte et me ise iial valida saaks, kas me saame valmistuda või mitte.

Minu jaoks on väga kõnekas vana palve, mis ütleb: „Jumal, hoia mind kurja surma eest, kui süda alles patust pöördumata!“ Kurja surma all pole siin mõeldud kurjategija käe läbi saabunud surma, vaid äkilist ja ootamatut surma, kui me pole saanud oma suhteid korda seada.

Sest patt pole mitte moraalikategooria, vaid suhtekategooria. See palve ütleb, et on hea, kui meil on aega rääkida selgeks asjad, mis elu jooksul rääkimata jäänud. Iseäranis öelda ära see hea, mis on seni ütlemata jäänud. Mis sest, et see võib tunduda iseenesestmõistetav: loomulikult ma armastan teda, loomulikult ma olen talle tänulik – mis siin ikka rääkida? Aga on oluline neid asju teisele inimesele öelda.

Lisaks on muidugi oluline, et surija saaks seada korda ka praktilised asjad.“

Inimesed tahavad surra kodus

„Kui surm annab oma lähenemisest pisut ette teada, võib olla isegi see periood, mil inimene vajab lähedaste hooldust, väga suureks õnnistuseks. Ma olen näinud, kuidas noored, järgmised põlvkonnad kasvavad vanemate eest hoolitsedes oma inimlikkuses.

Me ei peaks nii väga kartma, et võime jääda teiste hooldada, sest ka kannatused, ka nõrkus, haigused ja väeti olek on elu osa. See ei ole midagi, mille me peaks argielust välja lükkama, vaid meil tuleks luua selline ühiskond, kus omaste eest hoolitsemine poleks nii meeletult kurnav.

Meil on praegu see probleem, et lähedased ei talu sageli pereliikme suremise protsessi, mis võib olla tegelikult ääretult ilus.

Osades riikides tulevad väljaõppinud õed koju ja aitavad surija viimastel päevadel nõnda kulgeda, et rahulikumalt tunnevad end nii mineja kui ka jääjad. Sest üks, mis kindel: inimesed tahavad surra kodus, omaste keskel.“

Toetatud surm võib olla väga ilus

„Toetatud surm võib olla väga ilus. See tähendab, et omaksed on ligi, surija on kodus või võimalikult koduseks tehtud olukorras – näiteks hospiitsis –, valu on maha võetud, ja mitte ainult füüsiline, vaid ka psüühiline ja sotsiaalne valu. Valu on hästi kompleksne asi. Vahel võib olla hing katkiste suhete pärast palju rohkem haige, kui konkreetne haigus füüsilist valu põhjustabki.

Surijal peab aitama leppida – Jumalaga, teiste inimestega, aga ka iseendaga. Leppida kasvõi sellega, et on olnud niisugune elu, kus mõned unistused jäidki teoks tegemata, kus mingid asjad läksidki halvasti.

Surijal võiks olla võimalus omastega ühendust võtta ja andeks paluda. Aga tal võiks olla ka võimalus helistada ja öelda, et kuule, meil oli tohutult tore koolipõlv, jube äge, et jäime ka järgmiseks 60 või 80 aastaks headeks sõpradeks.“ 

Eestlane sureb külmadel kuudel

Statistikaameti 2009.–2018. aasta surmaandmete analüüs.

Kõige rohkem sureb Eestis inimesi jaanuaris ja märtsis, kõige vähem juunis ja septembris, näitab statistikaameti 2009.–2018. aasta surmaandmete analüüs.

„Jaanuar on esimene tugev talvekuu, kus organismi energiakulu on kindlasti aasta keskmisest suurem. Madal temperatuur on lisastress, millega organism peab hakkama saama,“ mainib Punab ühe põhjuse, miks eakad inimesed, kelle elukaar on jõudnud lõpusirgele, sageli just talvekuudel surevad. „Inglismaa oli veel üsna hiljuti nii, et majades oli heal juhul vaid kamin, ning talvel olid toad väga külmad. Siis oli neil suremuse vahe suvel ja talvel isegi kahekordne – ja seda seostati eelkõige sellega, et kui organismis hakkavad ressursid niikuinii ammenduma, ei saa ta enam külmast tingitud lisastressi-situatsioonis hakkama.“

Märtsisse kuhjub palju surmasid jälle seetõttu, et ühelt poolt annab organismile tunda pika talve kurnav mõju, teisalt liigub perioodil, mil välistemperatuur võbeleb nulli ümbruses, palju erinevaid nakkushaigusi, kellele on eakas ja niigi põdura tervisega inimene kerge saak.

„Kõik ümberkorrastuskuud on raskemad, sest neis on kliima niiskem, mis soodustab igasugused liigesehaigusi, krooniliste tõbede ägenemisi, viirusnakkusi,“ nendib Punab. Sügiskuud on kevade omadest ses mõttes veidi leebemad, et siis on organismis veel niiöelda suvesärts sees ja aastaaja vahetus elatakse üle mõnevõrra kergemini.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee