Jõulud

Vanasti käisid süldi sisse ka maks ja kops (29)

Toimetas Kersti Eero, 21. detsember 2019, 20:00
Eestis hakati seasülti tegema 19. sajandi lõpupoole, eeskätt pulmadeks.Foto: Teet Malsroos
Keskaja peenele köögile oli iseloomulik liha ja kala kallerdamine, sealhulgas kihilised liha- ja kalasüldid. Selle aja kokaraamatute andmeil valmistati sülti erinevast lihast mitmesuguste maitsetaimede ja vürtsidega maitsestatult. Lihasüldi kõrval tehti ka kalasülti. Eestis on kalasülti pakutud eliidi pidusööminguil, näiteks 1525. aastal ordumeistri vastuvõtu puhul Tallinnas korraldatud peole telliti kala kallerdises koguni Tartust. 

Süldi valmistamise traditsioon püsis baltisaksa köögis läbi aegade. 18. sajandil lisati seasüldile ingverit, peterselli ja nelki. 18. sajandil olid tuntud näiteks soolane härjapeasült naeristega, magushapu veisejalasült ning vasikapeasült mandlite, pistaatsiapähklite, korintide ja sidrunikoorega.  Seasüldile lisati ingverit, peterselli ja nelki. 

Eestis hakati seasülti tegema 19. sajandi lõpupoole, eeskätt pulmadeks. Sülti keedeti suurtest lihatükkidest koos väiksemate kontidega ning lisati ka maks ja kops. 19.–20. sajandi vahetusel levis saksa köögi eeskujul kontidest puhastatud sült, millesse siseelundeid ei pandud. Rannapiirkondades valmistati kalasülti, Setumaal kuulus pidulauale ahvena-, lutsu-, koha- ja kiisasült. 

Allikas: „101 Eesti toitu ja toiduainet“ Ester Bardone, Anu Kannike, Inna Põldsam-Jürjo, Ulrike Plath, kirjastus Varrak

Samal teemal

15. aprill 2019, 14:05
Õhtulehe suur sülditest: soola ja želatiini pealt võiks kõvasti kokku hoida

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee