Eesti uudised

Tüli Peedu ravikodu pärast paistis suuremana, kui tegelikult oli

Laste ravikodu rajajad: kodust vägivalda talunud lapsed ei ole ohtlikud kõurikud (32)

Asso Ladva, 19. detsember 2019, 20:35
RÄÄMAS KULTUURIMÄLESTISEST RAVIKODUKS: Pika ja värvika ajalooga Peedu villasse (tagaplaanil) ja selle teenijatemajja rajatava psüühiliste häiretega laste ravikodu rajamiseks korjab annetusi „Jõulutunneli“ saade.Foto: Asso Ladva
Tüdruk, kes lõpetas söömise, et kasuisa ei tuleks enam ööseks tema voodisse. Poiss, kes koju jõudes tihti nägi, kuidas isa jõhkralt peksab ema. Vaid kaks näidet 12aastastest lastest, kes häbenevad kodus juhtunut ja püüavad seda unustada. Just selliste laste aitamiseks kavandavad lastepsühhiaater Anne Daniel-Karlsen ja Ants Johanson Elva külje alla Peedule ravikodu.

Asja on aetud kümmekond aastat, algatajad on läbi käinud kõik Peedu majapidamised ja korraldanud mitu koosolekut, kuid algatuse reaalsuseks saamise eel laekus Elva vallavalitsusse 28 allkirjaga protestikiri. Ärevus oli seda suurem, et Peedu ravikodu heaks hakkab annetusi koguma telesaade „Jõulutunnel“.

Pikk ettevalmistus

„Te saate neid lapsi aidata juba sellega, et ei ole vastu,“ ütleb Johanson. „Te ei pea poolt olema, aga ärge kirjutage kaebusi ega koguge allkirju.“ Ta selgitab, et ravikodusse tulevad lapsed, kelle psüühilised häired pole mitte kaasasündinud, vaid teiste inimeste põhjustatud – nad pole mingid ohtlikud teismelised.

„Minu arvates on tüli kujutatud suuremana, kui see tegelikult on,“ ütleb Peedu kooli seltsi juht Liina Luure. „Alati on keegi, kes on vastu. Enamik Peedu inimesi on ravikodu rajamiseks valmis.“

Luure tunnustab Daniel-Karlseni, kes paar aastat tagasi käis läbi kõik Peedu elamised ja seletas, mida ta soovib teha: „Enamik vastuseisust tuleb ikka sellest, et inimesed ei tea. Kõige parem on uue asja kohta küsida ikka inimeselt, kes seda ise teeb.“

Kindel otstarve

Laekunud kaebekiri tegi Elva juhid ärevaks, sest Peedu ravikodul on küll krunt, kuid detailplaneeringut mitte. Nii tekkis küsimus, et kuidas kogutakse raha algatusele, millel ei ole õieti mitte midagi.

„„Jõulutunneliga“ allkirjastame lepingu ja nende kogutud raha eest ei saa me ühtegi sõiduhüvitist ega palka välja maksta,“ lükkab Johanson ümber igasugused kahtlused sahkerdamise kohta. „Kogutud raha saab kasutada ainult ravikodu rajamiseks. Isegi kui see ei tule sellele konkreetsele krundile, siis tuleb ta kuhugi mujale.“

Johansoni sõnul peab ravikodu loov MTÜ Oskar Alliku Kodu esmalt muutma krundi otstarbe elamumaast sotsiaalmaaks. Ta teab, et detailplaneeringu käigus võib jõuda kätte ka see hetk, kui luba ravikodu rajamiseks ei tule.

DEMOKRAATIA PUHUL PARATAMATU: Kohalike vastuseis ravikodule ei ole Ants Johansonile üllatus.Foto: Asso Ladva

„Elva vald on igal juhul meiega ühes paadis,“ räägib Johanson ja lisab, et kaebekirjast tekkinud segadus klaariti vallajuhtidega juba ära. „Nemad meile mingeid takistusi ei tee, aga seadusejärgsed toimingud tuleb igal juhul ära teha.“

Esimene omataoline Eestis

Norra oli üks esimesi riike, kus koduse vägivalla pärast rajalt kaduvaid lapsi hakati kosutama ravikodudes.

„Need on noored, kes ei suuda või ei taha elada,“ selgitab Johanson. „Lapsed kalduvad juhtunus ennast süüdistama, mitmed lõiguvad ennast tähelepanu võitmiseks, enamasti ei taha sellised lapsed isegi voodist välja tulla. Ravikodus on noored ööpäevase järelevalve all ja personalil on igaühe jaoks piisavalt aega. Ravikodud ei ole kinnised, kedagi luku taha ei panda. Need peavad olema küll rahulikus rajoonis, aga ikkagi elu keskel, et ei tekiks tavaelust eemaldumise tunnet. Norras ja Hollandis on selliseid asutusi sadu.“

„Mina isiklikult ootan ravikodu väga,“ ütleb Luure. „See on isegi natuke uhkuse asi – esimene Eestis! Pealegi oleme väga heas asukohas, sest sellist asutust on mõtet teha ainult sinna, kus on pädevad inimesed, kes tahavad ja oskavad seda tööd teha. Peedule leitakse kindlasti kõige parem personal.“

Kuskilt kosta olnud pahandamistel, et tegu on Eestile täiesti tundmatu ettevõtmisega ja küllap see kõik üks soolapuhumine on, pole Johansoni sõnul tõepõhja all. Juba mitu aastat töötab Tartu Herbert Masingu kooli juures Pepleri ravikodu.

„Seal on praegu seitse noort inimest,“ sõnab Johanson. „See asub kortermaja alumisel korrusel ehk pole päris see ümbruskond, mis vaja. Peedu on sellisele asutusele ideaalne koht.“

Ravikodu on plaanis teha kingiks saadud kultuurimälestisse

Tartlasest pankur Oskar Allik ehitas Peedule 1920ndate lõpus uhke villa koos teenijatemajaga. Nõukogude ajal olid hooned kirjanike liidu suvekoduks. Pärast vabariigi taastamist läksid hooned vastavalt Alliku tahtele pärandusena Tartu ülikoolile, kes müüs need 2010. aastal ravikodu plaanivale MTÜ-le.

Johansoni sõnul tahab MTÜ lisaks ravikodu rajamisele laokile jäänud hooned korda teha. Pealegi kuulutati villa 2018. aastal kultuurimälestiseks.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee