Juhtkiri

Tulevikuvanglad 

13. november 2000 00:00
0

Justiitsminister Märt Rask lubab järgmisel aastal vähemalt ühe Eesti vangla anda erakätesse, seejärel hakkaks kinnipidamisteenust riigile pakkuma näiteks AS ESS Rummu vangla. Järjekordselt kerkib igivana küsimus: kas riik on halb peremees? SL Õhtulehe hinnangul peaks vanglate puhul jaatavalt vastama.

Laupäeval süüdistasid Murru vanglas istuvad kurjategijad riiki ükskõiksuses HI-viiruse puhangu vastu. Konkreetne näide oli saunapäev, kui kolme-nelja vangi peale oli raseerimiseks vaid üks žiletitera. Arvestades HIVi nakatunute suurt arvu kinnipeetavate hulgas, on mõistetav, et vanglates levib hirm surmaviiruse ees. Žiletiterade vähesust rahapuudusega vabandada oleks naeruväärne, samas on selge, et suure osa nigelaid elamistingimusi põhjustab suutmatus või oskamatus toime tulla riigieelarvest saadava peaaegu veerand miljardi krooniga aastas.

Meenutada tasub sedagi, et kui

Riigikogu

ei anna mittekodanikest vanglatöötajatele armu ja sunnib nad 1. jaanuaril lahkuma, võime valmistuda suuremaks kriisiks - Rummu vangla direktori kohusetäitja Riho Dreverk on muret tundnud - kas jätkub valvureid kas või välismüüri kaitseks. Põhjus on vanglas töötamise madal prestiiž, seetõttu on uusi noori eesti töötajaid sinna raske leida. Samas ei ole näha, et ESSi turvafirmal, kellest eravanglate pidajana kõige konkreetsemalt räägitakse, oleks probleeme turvameeste palkamisega.

Ka see, et Harku naistevangla saab peatselt mänguväljaku kaheksale lapsele, kes koos emaga on sunnitud vanglas elama, ei ole Eesti riigi algatus: tegija on sotsiaalse rehabilitatsiooni keskus, mis rõhutab, et on valitsusväline kasumitaotluseta organisatsioon. Riik ei suuda sellistele inimlikele probleemidele veel mõelda.

Loomulikult tundub eravangla mõte ebaloomulik ja kummaline, kuid see peaks meeldima eelkõige maksumaksjatele, kes praegu iga vangi ülalpidamiseks ligi 55 000 krooni aastas kulutavad - eraomanik suudaks ilmselt tõhusamalt hakkama saada.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee