Eesti uudised

Kaitseväe juhataja Martin Herem: me ei tee Soomega plaani B (58)

Toimetas Hindrek Pärg, 17. detsember 2019 22:53
Martin HeremFoto: Martin Ahven
Teisipäeval oli "Esimeses stuudios" külas kaitseväe juhataja Martin Herem, kes rääkis muu hulgas ka Eesti kaitseplaanidest ja Soome olulisusest. 

"Soome on meie jaoks hirmus tähtis. Plaani B meie Soomega täna ei tee," kinnitas kaitseväe juhataja, aga sõnas, et Eesti õpib siiamaani põhjanaabritelt nende taktikast ja riigikaitse ülesehitusest. "Kuidas terve ühiskond riiki kaitseb, on meile eeskujuks, kuigi mõnes asjas saame näidata, milles meie head oleme," ütles Herem, tuues näiteks välkõpped. 

Kaitseväe juht kinnitas, et liitlassuhteid tuleb hoida ja ükski raud häid suhteid ei asenda. "Kui tahame midagi hankida, siis oma Sooma kolleegidelt on meil võimalus saada sellist oskusteavet, mille jaoks peaksime ise kulutuma uuringuinstituutide kalleid rahasid. Tänu Soomele on meil see tihtipeale tasuta käes," rääkis Herem. 

Vastates küsimusele, mida tähendas tema jutt Balti riikidde suuremast pingutusest, toonitas kaitseväe juht veelkord, et NATOst väljaspool Eesti midagi ei tee, ent olemasoleva plaani sees peavad kõik kolm Balti riiki rohkem pingutama. Ta tõi välja, et Eesti, Läti ja Leedu peaksid ohjeldama enda riigi kesksust ja vaatama rohkem, kuidas suudetakse tervet Balti regiooni kaitsta. 

Ta ei välistanud, et selline suhtumise muutus nõuaks ka poliitilise ego allasurumist. "Palju räägitud ühishanked - vaadatakse, mis oleksid majanduslikult kasulikud või näeksid poliitiliselt äge välja. Kui planeeriksime midagi koos, siis jõuaksime millelegi ka sõjaliselt.

Meil on täna keeruline ühiskonnale põhjendada, miks ostame nii kalleid tankitõrjerelvi või raadiosidevahendeid. Öeldakse, et lätlased teevad ka nii. Ühel hetkel peaksime koos opereerima ning koostööle tuleb vahetavahel tuua ohvriks oma tarkus," nentis Herem. 

Samuti lükkas ta ümber väite, et NATO oleks ajusurmas, tuues näiteks pidevalt käivad ja planeeritavad õppused. Samuti kinnitas Herem, et Balti riikide värskendatud kaitseplaan töötab küll, kuid seal on tegelikult hästi palju veel vaja edasi teha. Samuti nentis, et praegu on riik kaitstud paremini kui eales varem. 

"Eesti on ühiskonna mõttes paremini kaitstud kui 2007. aastal, sõjaliselt paremini kaitstud kui Gruusia 2008, rahvusvaheliselt sõjaliselt paremini kaitstud kui Ukraina 2014. See riik, keda täna kardame - kui ta peaks kallale tungima, siis peab arvestama, et see on märkimisväärne valu, mida peab kannatama. Täna on raske öelda, kas on valmis kannatama," sõnas kaitseväe juht.

Venemaa relvajõudude seisukorrast rääkides nentis Herem, et ükskuseid luuakse juurde ning tehnikat moderniseeritakse, ent üsna palju on ka propagandat. "Venemaa tee, mida tegema peab, aga nende tegevust ei saa kuidagimoodi usaldada. Me ei saa unustada, mis juhtus Gruusias ja Ukrainas. Kui rahvusvaheline olukord muutub soodsaks, siis Venemaa võib tahta tekkinud olukorda ära kasutada ja siis võib meil olla vaja sõjalist riigikaitset." 

Tema sõnul poleks Eesti üksinda sihtmärk, vaid kõik kolm Balti riiki korraga. "Isegi, kui mõne meie riigi territooriumile tungitakse, siis ülejäänud kaks on sellest kindlasti mõjutatud." 

Kas sellisteks juhtumiteks on olemas mitte ainult plaan B, vaid ka stsenaariumid C ja D? 

"Kui räägime NATO sees, siis võiksin ette lugeda praktiliselt kogu meie tähestiku. Mõned plaanid on rohkem valmis. E, H ja K on rohkem teoreetilised, aga küllap jõuame ka nendeni," kinnitas Herem. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee