Eesti uudised

OECD soovitused Eestile: tasuta kolonoskoopiad ja firmade sundimine naistele korralikult maksma (21)

Toimetas Greete Kõrvits, 17. detsember 2019 17:55
Eestimaalase jõukus ja haridustase ei tohiks olla määravad selles, kui hea on ta tervis ja kui varakult arstid ta haiguse avastavad. Illustreeriv foto.Foto: Arno Saar
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon ehk OECD avaldas oma 2019. aasta raporti Eesti majanduse kohta. Täispikkuses saab sellega tutvuda siin, allpool on aga mõned huvipakkuvad punktid, mis koostajatele silma jäid. Soovituste seas on nii kasvuhoonegaaside kui tohutu palgalõhe vähendamine kui ka meeldetuletus, et head tervist väärivad ka ühiskonna vaesemad ja haavatavamad inimesed, mitte ainult jõukad ja edukad.

Mis puudutab töökohti, siis väärib kiitust, et Eestis on töötuse määr väga madal. Samas ei saaks öelda, et puuetega inimeste tööhõive lootustele vastaks. Märkmisväärne on ka see, et pea pooled eestimaalaste töökohad on sellised, mida võivad ees oodata kas suured muutused või üldse automatiseerimine. Tulevikus potentsiaalselt töötuks jäävate inimeste kindlustamine, samuti töötajaskonna harimine uute tehnoloogiate vallas on võimalikud lahendused. Paraku ei jää raporti koostajate tähelepanuta ka Eesti töömaailma üks põhilisi probleeme: palgalõhe meeste ja naiste vahel.

Samal teemal

Osaliselt on Eesti palgalõhe seletatav ja vaadeldav: mehed töötavad paremini tasustatud töökohtadel ja kõrgema palgaga elualadel, Ida-Virumaa vene emakeelega naistel aga on üldse mingisugustki tööd väga raske leida. Ent ometi on Eesti üüratu palgalõhe (naised teenivad 25,6 protsenti meestest vähem) omamoodi müsteerium, mida OECD vaatlejad täielikult ära seletada ei oska. Küll aga on neil lahendus: tööandjad peaksid oma ettevõttesisese palgalõhe avalikustama, põhjendama, miks see nii on ning olema kohustatud see kaotada. Raport toob eeskujuks Prantsusmaa, kus enam kui 50 töötajaga firmad peavad palgatasemest teada andma ning keda võib selle tegemata jätmise korral ka trahvida.

Üks kõige suuremaid takistusi Eesti arengu teel on OECD hinnangul elanike tervis. Asi pole niisama lihtne, justkui eestlased oleksidki mingi põdeja rahvas, vaid et tervise tase kõigub ühiskonna eri kihtide vahel tohutult. Seda, kui tugev on inimese tervis, saab väga kergesti oletada tema jõukuse ja haridustaseme põhjal. On riike, mis oma arengult samas klassis, mis meiegi, ent suudavad ennetatavaid tervisehädasid efektiivsemalt ära hoida.

Eestlasi kimbutavate tervisehädade seas on tõusuteel südamehaigused, pärasoolevähk ja maksaprobleemid. Õnneks suitsetab eestlane järjest vähem (kuid siiski liiga palju), mis tähendab, et kõige tavalisem vähivorm ehk kopsuvähk teeb korralikku tagasikäiku. Väheneb ka HI-viirusse haigestumine.

Inimesed, kellel on eelmainitud hädadesse haigestumise risk kõige kõrgem, on samas viimased, kes arsti juurde oma tervist (õigeaegselt) kontrollima jõuavad. OECD soovitab head ligipääsu tasuta testidele ja kolonoskoopiatele, kuna enamasti on soolte vähid varakult avastades kergesti ravitavad. OECD osutab sellele, et rahaline panustamine elanikkonna tervisesse tasub end lõppkokkuvõttes ära mitte ainult emotsionaalses, vaid ka majanduslikus mõttes: kunagi hiljem kulub raskelt haigete inimeste viimase hetke raviks vähem raha kui praegu olevikus vara avastatud haigustega tegelemisele.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee