Poliitika

BLOGI | Suur poliitikadebatt „Esimeses stuudios“ (62)

Ohtuleht.ee, 11. detsember 2019, 21:38
Foto: Ekraanitõmmis / ERR
Kolmapäevases "Esimeses stuudios" oli suur poliitikadebatt, kus osalesid kõigi viie parlamendierakakonna esindajad. 

Saates keskenduti riigieelarvele ja praegusele poliitilisele olukorrale. Stuudios väitlevad Mailis Reps (Keskerakond), Martin Helme (EKRE), Tõnis Lukas (Isamaa), Taavi Rõivas (Reformierakond) ja Riina Sikkut (SDE). 

Saatejuhid olid Johannes Tralla ja Andres Kuusk.

23:07

Saate lõpetuseks kaks lauset.

Sikkut: Lukas ütleb, et pole eelnõud lugenud. Ometi räägib sellest, et apteegid hakkavad kinni pidama. Küsimus ongi see, kust eelnõu tuli, miks pole ühtegi Tanel Kiige ettepanekut selles.

23:06

Kas Eestis saab eelnõusid osta?

Lukas: Ei usu. Pole selle eelnõuga kursis, kelle esitatud eelnõuga on tegu. On mure, mis praegu toimub. On ka mure, et ei näe ette, millises jaotuses neid apteeke rohkem suletakse. Risk on ka ravimite puudus. Segadus on tekkinud aastatega. 

Rõivas: Tanel Kiik räägib selles küsimuses üllatavalt mõistlikku juttu. Aga kui nüüd erakonnad, kes pole kunagi sotsiaalküsimustes huvi tundnud, siis nüüd räägivad, et on spetsialistid, tekitab väikese ohumärgi. Olukord, kus koalitsioon räigelt umbusaldab oma ministrit ehk Tanel Kiike, siis see on tema alandamine ja tema nahas ei tahaks olla. 

Reps: Meie koalitsioonis, eriti koalitsioonis, peetakse Tanel Kiigest väga lugu.  

23:02

Reps: Riigikogu ei ole veel midagi hääletanud. Koalitsioon algatas eelnõu. 

Kas siis ikkagi tuleb apteegireform, kas kõik oleme valesti arusaanud?

Reps: Meil on täna 498 apteeki, siis reaalselt reeglitele vastab 130 apteeki. Lootus, et mõni tuleb juurde 160 juurde. Kui ütlete, et sellega on kõik ja ettevalmistustega on kõik ja olete valmis võtma vastutuse, et on risk, et 300 apteeki läheb kinni kasvõi kolmeks või kuueks kuuks?! Seetõttu on sotsiaalkomisjon väga õige koht asjade läbi arutamiseks. Väga õige otsus minu meelest, et tuleb arutada. 

Ossinovski ütles, et asi haiseb korruptsiooni järele. Mis vastate?

Helme: Ei tea, mille kohta ütleb. Riinale - kui teen kellelegi ettepaneku ametist lahkumiseks, siis selles pole midagi ebaseaduslikku. 
Näeme seda, et apteegireform, mis võeti vastu Reformierakonna ja SDE valitsuse ajal, liigub katastroofi poole, mis sulgeb kümneid apteeke, siis meie peame võtma poliitilise vastutuse. 

Miks professionaalid ütlevad, et jutt ravimite kättesaamisest on vale?

Reps: kümneid professionaale mõlemal poole. Kordan - midagi pole otsustatud. 

Kas hulgimüüjate kombitsad ulatuvad Toompeale?

Sikkut: Loomulikult. Isegi, kui Repsi kirjeldatud hirm vastaks reaalsusele, siis miks tuleb lahenduseks eelnõu, mis vastab ainult hulgimüüjate ja apteekide huvidele, mis tähendaks, et patsiendid jääksidki kinni maksma hulgimüüjate kasumeid ja ülemääraseid ülalpidamiskulusid. Patsiendile midagi ei muutuks. 

Helme: Hinnad on Eestis seadustega reguleeritud. Räägime ostjate huvidest. 

Sikkut: Eelnõu, mis tuli riigikokku, pole olukorra lahendamisele suunatud, vaid ühele äri ettevõtte huvidele, mis soovib enda kasumite võtmist sektorist jätkata. Teiseks - homseks hommikuks kutsuti kokku juba sotsiaalkomisjoni erakorraline koosolek, et eelnõu kiiresti ära menetleda. Seda, et asjatundjaid kaasata, seda huvi pole ükski koalitsiooniosapool väljendanud. 

Reps: Meil on huvi ja tahtmine. Lootus on see, et tekib kompromiss. Risk, et meil läheb kasvõi pooled apteegid kinni, ei saa poliitikud võtta. 

Sikkut: riskide maandamise eelnõu on sotsiaalministeeriumis olemas. Miks seda ei esitatud? 

Reps: Erinevad lahendusettepanekud tulebki läbi arutada. 

22:51

Apteegireform. Tundub, et avalikkus ei saa aru, mille üle arutelu käib. Kes head, kes halvad?

Rõivas: üksi lahendus pole ideaalne, aga kõige hullem on see, mida suur osa koalitsioon üritab praegu üle sotsiaalministri pea, kes sellest vastutab. Neli ja pool aastat on saanud riik valmistuda, aga viimasel tunnil tehakse 180kraadine pööre. Riik käitub sõnamurdlikult eelkõige nende suhtes, kes oli valmis seadust täitma. Endast lugupidav riik ei tohi nii käituda. 

22:49

Lukas: Oleme kõik riigi osad ja riik on väga tasakaalus. 

22:49

Kas riik toimib praegu normaalselt?

Sikkut: Väga loodan, et toimib ja ametnikud peavad vastu, aga küsimus pole viimases nädalas. Signaale tulnud ka varem. Kui üldiselt ministril on oma vastutusvaldkonnas, siis millegipärast praeguses valitsuses üritab rahandusminister seaduse vastaselt ametist vabastada PPA peadirektorit. Samuti tegutseb tuulikutega. Siseminister räägib plaan B-st, mis peaks olema kaitseministri vastutusala. Teiste vastutusalasse minemine on segaduse tekitamine ning see ei tee toimimist ega riigi toimimisest arusaamist lihtsamaks. 

22:46

Kas Eestis kurjad ametnikud kiusavad ettevõtteid?

Rõivas: EKRE esimees ütles infotunnis väga jõhkraid sõnu Eesti õigussüsteemi suhtes. Ütles välja, et neil ongi teistsugune nägemus õigusriigist, ja ütles, et kes üldse ütles, et ametnikkonnad peavadki olema sõltumatud. Kurioosne, et valitsus seda lubab. Eesti riigi toimimisele mõjub see katastrofaalselt. Ükski poliitik ei saa teha tööd, kui ei usaldata ametnikke ja ametnikud ei saa teha tööd, kui on ministritega sõjajalal. Eesti ametnikkond ei vääri sellist kohtlemist. 

Kas olete Põlluaasa aparaati kasutanud ja kabineti üle vaadanud?

Helme: Jaa, käisime fraktsiooniruumid üle ja piiksus ka. Ei ole kuidagi tõestatud ega näidatud, milles seisnes minu sekkumine teiste ministrite haldusalasse. Lükkan tagasi väited, et olen ühe ettevõtte huve ajanud või kedagi survestanud. 
Meie tänane opositsioon aga midagi ei tee. 

22:41

Kuidas see soojendas valitsussuhteid, kui rahandusminister kaitseministri valdkonda kureerima hakkas. See kuulub ju Isamaale.

Lukas: Uskumise küsimus - usun, et radari vaatevälja need tuulikud, mis olid kõrgendikule pandud, häirisid radari tööd. 

Reps: Osad tuulepargid jäävadki arendamata, mis kaitse põhjustel ei tule. Frustreeriv, sest võivad olla kohtades, kus tuulekoht on päris hea. 

22:38

Mõlemad koalitsioonipartnerid raputasid pead, kui Martin rääkis inimtekkelisest kliimamuutustest. Kas räägime kliimast või valitsuse tervisest? 

Reps: mul on hea meel tõdeda, et Eesti on teaduslikult läbi arvutanud, teinud plaanid, ja vaatasime need täna läbi. Räägime energiasektorist - kaalul on kõik alternatiivenergiad. On kaalumisel ka, kas meil on võimalik võtta kasutusele hüdrolahendusi jne. 

Lukas: saan kaks teemat siduda - usun inimtekkelisse kliimasoojenemisse. Sama soojenemine toimub valitsussuhetes ja ka see on inimtekkeline. Oleme palju asju koos ära teinud, kuigi kliimaküsimustes peame Martinit veel õpetama

22:35

Kui seda raha ei investeeriks, kaduks Ida-Virumaal sajad töökohad. Kuidas siis inimestele otsa vaatame?

Sikkut: Sellepärast peabki meil olema plaan. Nende samade inimeste oskused tuleb ära kasutada. Toetatakse ümberõpet, et piirkondades luua alternatiive - oleks see tööstus või teenindus, midagi sellist, mis oleks tulevikku suunatud ja väikese süsiniku jalajäljega. Seda plaani meil ei ole. 

Helme: väga vabalt saab mitte uskuda inimtekkelist kliimamuutust. Mis puudutab õlitehast - on väga mõistlik ja väga  tasuv asi vähemalt 20 aasta perspektiivis. 

Ületasite volitusi, kui ajasite ühe ettevõtte asju?

Helme: Mis jutt see on? Pole seda olnud, on olnud sektori teema.

Pöörduti ju prokuratuuri

Helme: Seda on meil ju palju. 

22:31

Kas põlevkivi investeeringud on tulevikku vaadatud investeeringud?

Lukas: need on lähitulevikku vaatavad, aga peame ka lähitulevikku vaatama. Selle valitsuse ajal tuleb planeerida sellised tegevused, et järk-järgult vähendame Euroopa tuge. See tähendab restruktureerimist, mitmed kulutused tuleb üldse meie enda kanda, näiteks eesti keele arendamine. Need EL rahad roheinvesteeringusse. 

Ja meie investeerime põlevkivisse?

Lukas: jah, see on mingi lähiperspektiiv, aga küllap lähme üle kliimaneutraalsusele, milles oleme kokku leppinud. 

22:29

Reps: Taavi ütleb, et kõik rahad jagasid nemad, aga miinused tõime meie. Kuule, nalja teete? Pole mõtet sellist jama rääkida. Euroopa rahadest - homme saavad ministrid alles esimest korda läbi rääkida. Reaalnumbrites saame loomulikult väga palju, aga saan öelda, et kõige olulisem märksõna on kaasfinantseerimine, mille läbirääkimised saavad olema valulised. Samuti saab järgmisel perioodil prioriteediks kliimaneutraalsus ehk mitmed toredad asjad, mille EL rahad katsid, saavad uue näo või peame vaatama, kas on mõttestatud. 

22:26

Rõivas: Loomulikult Eesti võiks tegeleda rohkem EL eelarve raamistiku teemaga. Alustuseks võiksid ministrid kohal käia, ka siinolijad on patustanud. Aga ilmselt peame ka järgmise perioodist küsima Rail Baltica raha, mis on meil juba käes, aga kuna me ei jõua seda ära kulutada, peame uuesti minema küsima. Mailis nimetas teerahastusprojekte - praegune valitsus pole ühtegi projekti rahastanud, suured projektid näiteks Haabersti ring on eelnevate valitsuste otsutatud. 

22:24

Ratas naaseb Brüsselist homme sõnumiga, et saame järgmiseks perioodiks vähem raha. Kas Eesti on valmis, et saame vähem raha? 

Sikkut: Ei ole valmis. Väikesed märgid juba praegu olemas. Et saada rohkem raha, peab valitsus ja ministrid näitama ennast tugevana. Kahju, et kolmandik struktuuritoetustest tuleb maaelusse ja põllumajandusse. Kus on praegu võimekus neid läbi rääkida?

Kui riik ei ole valmis, siis süüdi on rahandusminister ehk teie, Martin Helme. 

Helme: Lükkan ümber väite, et hakkame vähem raha saama. Raha väheneb suhtena SKP-st, aga summa ise ei vähene. Väga suur probleem, et tahetakse suurendada meie kaasfinantseerimist. Need asjad pole aga lukku löödud. Vaidleks vastu, et ei ole valmis 1. jaanuaril 2021. aastal, kui algab uus eelarveperiood. Oleme läbi vaadanud plaanid, mida saame kohe käiku lasta. Tuletaks meelde, et Rõivase valitsuse ajal, kui oli EL rahades langus, võeti kasutusele reservid. 

22:18

Lukas: on väikseid investeeringuid, mis kohtadele olulised. See valitsus parandab eelarve positsiooni, mille tõttu ei see me praegu palju lubada. Erinevate elanike gruppide suunas tegutsemisest - maksusoodustus lastega peredele alates kolmandast lapsest. Selliseid samme on ka riigieelarves. 

22:15

Helme: ärge muretsega teede pärast, teeme need valmis. Meie eelarvereeglid on rangemad, kui Brüsselist ette kirjutatud. Oleme võtnud vastu otsuse reegleid lõdvendada. Investeeringud kasvatavad majanduse kasvu ja toovad pikas plaanis rikkust juurde. 

Reps: Küll on hea, et läks kiitmiseks. Olen hea meelega, Taavile, sulle nõus protsentides alla jääma, kui absoluutnumbrites on õpetajate palk kolme-nelja aastaga kolmandik tõusnud. 

22:13

Koalitsioon tahaks eelarvereegleid lõdvendada. Kas investeeringute arvelt võiks eelarve miinusesse lasta?

Lukas: Kindlasti arutelu kohta. Hoiame reegleid. Meie koalitsioonid liiga suurt miinust ei tekita, aga võiks vaadata, kui intressid on nagu on, siis võib olla kasulik ka kulutada, võiks teistmoodi teha. Taavile - kui teie valitsus tegi suuremaid ja paremaid kulutusi, siis kuidas praegune riigieelarve on suurem? Küllap Eesti areneb. Hetkel on see lagi ja kulutused hästi läinud. 

Ei hakka rääkima inflatsioonist. Taavi Rõivas, teie oletegi süüdi eelarvereeglites.

Rõivas: Võin iga kell süüdi olla, sest reegel pole kellegi teise kui meie enda jaoks. Kas elame jõukohaselt või tulevaste põlvede arvelt, on tähtis meile. Ja investeeringute edasi lükkamine tähendab seda, siis see tähendab, et katet ei ole ning neid ei pruugi kunagi tulla. 
Martinile - Rääkisite, kas võiks eelarve minna miinusesse. Olete investeeringuid vähendades suutnud eelarvega miinusesse minna. Kõht on tühi ja puder on ka ära söödud. Tubli tööd teete. 

22:08

Majanduskasv olnud igatahes hea, aga taristuinvesteeringud edasi lükatud, näiteks kõige õnnetusterohke ristmik Tartus.

Helme: Ei vasta lihtsalt tõele, et Eesti ei investeeri. Eesti investeerib suurusjärgis 1 miljard. Ja kui lükkame edasi investeeringuid ühe-kahe aasta jagu, siis see pole tuleviku ära lõikamine. 

22:07
Hindrek Pärg

Lõpetaks haridusteemadega.

Rõivas: Imestan, et pean rahandusministrile lihtsat matemaatikat seletama. Kui mingis sektoris kasvab palgafond 2,5%, siis hoolimata hookuspookusest, on see väiksem kui prognoositav Eesti keskmise palgakasv. 

Helme: Aga ütlesin, et palgafondi kasv pole sama, mis palgakasv.

Rõivas: Samuti, kui võrdleme minu juhitud valitsusega, siis jääte igaljuhul teiseks. Eelarve oli plussis, aga investeeringud näiteks teedesse, kaitsekulutused ja teadusarendus protsendid olid kõrgemad. 

22:04

Miks õpetajad rahul ei ole?

Reps: loomulikult on haridusse raha juurde vaja. Rahulolu on õpetajate ootus, mis on alati suurem. Kui oleme tulemustelt absoluutses tipus, siis palkades oleme nii palju maas. Ootused palgale kasvavad. Õpetajad võrdlevad Soomega. Meil on ootused suuremad. Me juba võistleme ülejäänud Euroopaga näiteks meditsiinivaldkonnas. 

22:03
Hindrek Pärg

Kas õpetajad peaksid rahul olema?

Sikkut: Ei pea. Kuna tahame neid juurde, peaksime tempot hoidma. Aga suhtena keskmisesse õpetajate palk ikkagi järgmistel aastatel langeb. 

Helme: Tahaksin vastu vaielda - järgmisel aastal on keskmise õpetaja keskmine palk 114% keskmisest palgast. Sellel piiril on olnud viimased aastad. Oskuslikult manipuleerite numbritega. 

22:00

Tunnistate, et ppetajad said nii palju juurde, et nad streikima ei tuleks. 

Reps: 65 absoluutnumbris saab iga õpetaja juurde. Loomulikult ei ole õpetajad rahul. Suhe keskmisega halveneb - see ei vasta tõele. 

Lukas: Tõepoolest on raske tõusta Euroopa reeglite, et meil on majanduskasv liiga kiire, millega meid karistatakse. Meil on raha, mida ei saa kasutada. Palgatõus on pausi peal, loodame, et saame jätkata tulevikus palgatõusuega, ka sotsiaalsfäärides. Teadus teeb ka mulle muret, aga kui teadlased saaksid ühele meele, kuhu valdkonda raha panna. Haridus- ja kultuuriinimesed võivad arvestada, et sfääri majandused on koalitsiooni eesmärgid.

Teadus on 0,74% SKP-st. Ei ole asi, millega uhkustada. 

Helme: Ei ole tõesti asi, millega uhkustada. Teadus on prioriteet, on vähe valdkondi, kuhu saime juurde panna. Riigikaitse on oluline, eesti keele ja kultuuri hoidmine sai juurde. Nagu ka maksurahu. Järgmine aasta ei tõuse igasugused maksud ja aktsiisid. 

21:57

Kas probleem tekkis eelmise valitsusega?

Reps: tuletaks meelde, et tõstsime õpetajate miinimumpalka 100 eurot. Mis puudutab raha raiskamist, ei ole näinud EV ajaloos kunagi raiskamist. Investeerime raha, kuhu seda hädasti on vaja. 

21:55

Teeks selgeks suure pildi. Helme ütleb, et riigieelarve on saadud ree peale. 

Rõivas: Reest on asi väga kaugel. Euroopa Komisjon ütles, et järgmise aasta miinus 0,9 protsenti. Viimase kolme aasta peale, kui Ratas on olnud peaminister, on strukturaalne miinus miljard, mis tuleb maksumaksja taskust. Martin, nimetasid prioriteedina teemasid, kus palkade tõus on väiksem Eesti keskmise palgatõusust. Seal lõhe suureneb. Kui need on prioriteedid, siis läheb väga halvasti. 

21:53

Maris Lauri lause: "Visioonipuudulikkus ja vastutustundetus". Mis kostate?

Helme: Ei ole nõus. Opositsiooni süüdistused on omavahelises vastuolus - öeldakse, et ei pandud raha juurde, teisalt öeldakse, et eelarve on miinuses. Suur visioon - oleme riigieelarve miinuse korrektsiooni väga heale kursile pannud, järgmisel aasta saame sisuliselt strukturaalselt tasakaalu. Prioriteedid on olemas - hariduse palgatõus, riigikaitse, põllumajandustoetused. 

21:50

Kas demokraatia mängimine pole, kui kõik teevad kohustuslikud tantsusammud ära, aga tulemus nagu ikka? 

Reps: Ega opositsiooni ettepanekud ei haara kogupilti, vaid märgistavad ära, kus on puudujäägid. Kuidas opositsiooni ettepanekud tulevad, on mingid ühiskonna valupunktid. Reaalselt eelarve pole demokraatia mängimine, vaid see tuleb spetsialistide käest. Iga rida teavad valdkondade spetsialistid. 

Kas olete aru saanud, mis on riigieelarve suund?

Sikkut: Alati on prioriteetide ja valikute küsimus, aga tegelikult tahaks näha valitsuse ambitsioone. Kärped suuresti regionaali arvelt. See ei saa olla esimene koht, kust hakata kärpima. Küsiks ka, is on parlamendi roll eelarve loomise juures. 

21:46

Esimene teema - järgmise aasta riigi eelarve. Küsimus Helmele: kas ükski opositsiooni 33 ettepanekust ükski polnud kõlbulik? 

Helme: "Niimoodi on tavaks. Kuidagi lahja oli opositsiooni kriitika ja ettepanekud. Kui meie olime opositsioonis, siis meie omad olid tugevamad.

Kas opositsioon andis liiga lihtsalt alla? 

Rõivas: Kindlasti mitte, oli aru saada, et koalitsioon ei kavatse kuulda muudatusi. Kui tegime ettepanekud, mis olid kõigi koalitsiooniparteide valimislubadustes, siis hääletati see tuimalt maha, nagu näiteks pensioni tulumaksuvabastus. Suurim probleem, et eelarve nii suures miinuses, seda pole varem Eesti ajaloos olnud. 

Kas Eestis ongi nii tavaks, et koalitsiooni ei huvita opositsiooni ettepanekud?

Lukas: Tegelikult opositsioon lööb sinna kohta, kuhu koalitsioon muudatusi teha ei saa. Raamid on koalitsioonilepinguga paika pandud. 

21:40

Saade algab peagi! 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee