Maailm

Myanmari riigipea eitab, et tema riigis genotsiid toimuks (9)

Toimetas Greete Kõrvits, 11. detsember 2019, 18:07
Aung San Suu Kyi kordas sõnumit, et rohingjad on ise sõjaväe tegevuses süüdi.Foto: AP/Scanpix
Myanmari juht Aung San Suu Kyi eitab ÜRO kohtu ees seistes, et tema riigi valitsus süstemaatiliselt ja planeeritult rohingjade rahvast ning nonde elupaiku hävitab. Tema sõnul on rohingjadega häda olnud juba aastasadu.

2017. aastal alguse saanud konfliktis said surma tuhanded rohingjad, umbes 700 000 põgenes kodudest. Suu Kyi ei eitagi, et vägivald toimub, kuid tema sõnul on see õigustatud, et välja juurida terroristlikud elemendid rohingjade seas. Suu Kyi sõnul on rohingjad ise oma rünnakutega vägivalla endile kaela tõmmanud.

Samal teemal

Iroonilisel kombel on Aung San Suu Kyi ise Nobeli rahupreemia laureaat. Naine, keda sama sõjavägi, kelle hingel inimsusevastased roimad ennekõike lasuvad, kunagi koduarestis hoidis, kaitseb nüüd neid. Kunagi demokraatia säravaks täheks peetud naine küll Myanmari sõjaväge otseselt ei kontrolli, ent suurt vägivalla ära hoidmiseks teinud ka pole. Nii palju Suu Kyi siiski möönab, et aeg-ajalt on asi käest ära läinud ning ta lubab maailmale, et need sõjaväelased, kes kasutanud liigset jõudu, lähevad kohtu ette. Suu Kyi rõhutab, et Myanmar uurib kõiki kuritegusid üksipulgi, seega ei saa toimuv olla genotsiid.

Suu Kyi lubab, et kodumaalt põgenenud rohingjad, kes peamiselt pagesid naaberriiki Bangladeshi, võivad ohtu kartmata naasta. Naine hoiatas ÜROd, et ülejäänud maailm asjasse ei sekkuks.

Myanmari maine kaitmise nimel oli raske ka rohingjade olukorda kohapeal kajastada. 2017. aastal vahistasid võimud kaks Reutersi ajakirjanikku, kes kümne rohingja külaelaniku mõrva uurisid. Mehed pääsesid selle aasta mais taas vabadusse.

BBC korrespondent Myanmaris kirjeldab, et naise esinemine ÜRO kohtus jättis etteharjutatud ja närvilise mulje. Mõnevõrra üllatav oli aga, et Suu Kyi kasutas suisa sõna „kannatused“, kui rääkis inimestest, kes pidid oma kodud maha jätma. Sellest hoolimata jättis ta täielikult mainimata massisüütamised, -vägistamised ning -mõrvad, mida sõjavägi rohingjade külades korraldas. Sageli lukustasid sõdurid terve perekonna majja, millele siis tule otsa panid.

ÜRO rahvusvahelise õiguskohtu ette tõi rohingjade vastase vägivalla Gambia, mis on hoopiski väike riik Aafrikas. Gambia esindab paarikümmet peamiselt moslemielanikkonnaga maad, kes kohtule ühispöördumise tegid. Nimelt on Myanmari rahvas peamiselt budistlik, rohingjad aga traditsiooniliselt islamiusku. Mingis mõttes Suu Kyi ei eksi, kui väidab, et konflikti juured ulatuvad kaugematesse aegadesse. Nimelt peavad myanmarlased rohingjasid ebaseaduslikeks immigrantideks ning pole neile kunagi lubanud ei kodakonsust ega sellega kaasnevaid hüvesid.

Rohingja põgenikud Bangladeshis vaatavad Suu Kyi kõnet telefonist.Foto: AFP/Scanpix

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee