Maailm

Washington Post: meile valetatakse Afganistani sõjast (18)

Tõnis Erilaid, 10. detsember 2019 19:05
Washington Post nõudis kaitseministeeriumilt välja 2000 lehekülge dokumente, millest ilmneb, et riigiametnikud on oma rahvale pidevalt valetanud ja võltsinud statistikat Afganistanis 18 aastat möllanud sõja kohta, mis on USA-le maksma läinud vähemalt triljon dollarit (760 miljardit eurot), nõudnud rohkem kui 2300 sõduri elu ja üle 20 000 haavatu. Hukkunud on kümned tuhanded tsiviilelanikud. New York Times oma paralleelartiklis asetab sõja maksumuseks koguni kaks triljonit dollarit. 

Suurem osa kulutatust on laenuraha. Intresse tuleb maksta 500 miljardit dollarit.

Oluline järeldus Washington Posti nõutatud dokumentidest on ka see, et täielikult on suletud silmad Afganistanis laialt levinud korruptsiooni ees. Suur hulk sinna saadetud abirahast on lihtsalt varastatud.

Samal teemal

Juba 2015. aastal ütles Valges Majas nii George W. Bushi kui ka Barack Obama ajal Afganistani asjadega tegelnud kindralleitnant Douglas Lute: „Meil puudub vähemgi arusaamine Afganistani tegelikkusest ja me ei tea sedagi, mida ja miks me seal teeme.“

„Me oleme kulutanud kaks triljonit dollarit. Kas nüüd on Afganistanis kõik hästi?“ küsib provotseerivalt New York Times. 

Head on vähevõitu. Talibite käes on endiselt suurem osa sellest riigist. Afganistan on endiselt üks neist maadest, kust lähtub suurim pagulastevool. Vähemalt 38 000 tsiviilelanikku on hukkunud. Siiski on seal rahva elatustase paranenud ning vähemalt linnades on võimalused haridust saada paremad. Järjest rohkem on tüdrukuid, kes pääsevad kooli. Rajatud on demokraatlikke institutsioone, ükskõik kui haprad need ka poleks. 

New York Timesi kinnitusel on kaitseministeeriumi andmeil viimasel kolmel aastal 60 protsenti Afganistanis kulutatud rahast (87 miljardit dollarit) tarvitatud sealsete sõja- ja julgeolekuüksuste väljaõppeks. Kuid soovitud eesmärk, 352 000 sõdurit, on täitmata ning desertööride arv on suur. 24 miljardit dollarit läheb igal aastal Afganistani majanduse toetamiseks. Kolm kuni neli miljardit dollarit kulub igal aastal maa- ja õhutranspordiks, kümme miljardit narkovastaseks võitluseks – Afganistan on aga endiselt suurim heroiinitarnija kogu maailmas. Sealt on pärit neli viiendikku mustal turul müüdavatest narkootikumidest.  

Hiigelsumma tuleb veel tarvitada sõjaveteranide raviks ja toetuseks. New York Timesi andmeil kulub selleks 2059. aastani 1,4 triljonit dollarit.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee