Kommentaar

Indrek Saar | Pensionisamba „reformi“ neli negatiivset stsenaariumi (35)

Indrek Saar, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees, riigikogu liige, 10. detsember 2019, 17:31
Foto: Erki Parnaku
Kui rääkida pensionidest, siis võiks erakondade poliitikutel olla siiski üks ja sama eesmärk – tagada riigi võimaluste piires võimalikult suur kindlustunne eakatele ning kindlustada samal ajal ka pensionisüsteemi pikaajaline jätkusuutlikkus. Lihtsamini öeldes – suurem pension täna ning kindlam pension homme. Valitsuse kavandatav teise pensionisamba nn reform võib kahandada praeguste eakate pensione, aga kindlasti kahjustab see pikas perspektiivis Eesti pensionisüsteemi ja muudab väga paljude inimeste tulevased pensionid väiksemaks.

Pensionidega seotud valikud ongi keerulised ning erakondadel on läbi aegade olnud erinev arusaam sellest, kuid neid eesmärke täita. Kas pensionide parem rahastamine vajab muudatusi maksupoliitikas? Kas seadusest tulenev pensionide indekseerimine on piisav või tuleb neid ka erakorraliselt tõsta? Ja tulevikule mõeldes – kas riik peab tagama igale pensionieas inimesele vähegi elamisväärse toimetuleku või peab rahvas ka ise end vanaduspõlveks kindlustama? 

Mängus erakondade rahastajate huvid

Valitsuse sõnum pensionäridele on nõrk. Pensionid tõusevad järgmise aasta aprillist erakorraliselt vaid seitse eurot. Liiga vähe. Samal ajal on suure hulga eakate, eriti üksinda elavate pensionäride olukord keeruline. Pensionärid on ühiskonna üks kõige haavatavamaid gruppe – nende seas on enim vaesusriskiga inimesi. 

Riigikontroll juhtis äsja tähelepanu sellele, et valitsuse läbi surutavad teise pensionisambaga seotud otsused ohustavad ka praeguste pensionäride pensione, võimaldades suurema sissetulekuga inimestel oma maksukoormust „optimeerida“.

Aga pikemas vaates viivad teise samba muudatused kogutud raha pensionisüsteemist välja ning vähendavad ka homsete pensionäride kindlustunnet. Kui see „reform“ on selgelt halb, siis miks seda nii kangekaelselt ja kiirustades tehakse? 

Võimalikke selgitusi on kaks. Esiteks, valitsusse kuuluvatel erakondadel on siin mängus midagi muud. Pigem on neil huvid, mis on seotud nende poliitilise tegevuse rahastamisega. Või siis soovitakse lihtsalt teha oma valijatele populistlik kingitus – anda neile võimalus teise sambasse kogutud raha ära kulutada. Loodetakse, et saadava ühekordse tulu eest ollakse pikalt tänulikud. Kindlasti on see ootus „reformi“ peaarhitektil Isamaal, kes kõlgub valimiskünnise piiril. 

Laste leivaraha lendab vastu taevast

Asja küünilisus seisneb selles, et samal ajal ei räägi valitsus valijatele tõtt selle kohta, mis on kohustusliku kogumispensioni kaotamise hind. Kui praeguse süsteemi kolme jalaga taburetil üks jalg alt ära lüüa, siis kukub see pikali. Ja järgmistele valitsustele jäävad ainult halvad valikud.

Suurem koormus meie lastele. Kui tulevikupension ei taga suurele osale eakatest võimalust ära elada, sest maksumaksjaid on märksa vähem ja pensionäre rohkem, siis mõistagi peavad lapsed rohkem panustama. Perede olukord muutub raskemaks ning lapsi sünnib veel vähem. Mis saab nendest eakatest, kellel ei ole lapsi või siis ei suuda või ei taha järeltulijad eakaid vanemaid ülal pidada? 

Pensioniea järsk tõus. Teine alternatiiv on tõsta märkimisväärselt pensioniiga, et pensionäride arv väheneks ja töötajate oma suureneks. Suurem osa inimestest ei jõua siis tervena pensionile. 

Maksutõusud. Kolmas alternatiiv on tõsta märgatavalt tulevaste töötajate ehk praeguste laste ja noorte maksukoormust, et nii pensione maksta. Kas tulevikus märkimisväärselt kerkivad maksud väärivad ikka ühekordset rõõmu pensionisambasse kogutud raha tarbimisse suunamisest?

Võõrtööjõu riiki lubamine. Neljas võimalus on massiline välistööjõu Eestisse lubamine, et töötajate hulk suureneks. 

Ükski neist neljast valikust ei sobi meie elanikele. Mitte ükski neist ei vasta Eesti pikaajalistele huvidele. 

Sotsiaaldemokraadid ei ole kordagi eitanud, et pensionisüsteem vajab pidevalt nüüdisajastamist ja parandamist. Me ei vaidle vastu, et nüüdsel süsteemil on oma puudused. Kui valitsus pakuks mõistlikke, võimalikult paljudele kindlustunnet pakkuvaid muudatusi, siis toetaksime neid. Praegu ei saa me aga kuidagi leppida valitsuse aetava poliitikaga. 

Riigikogus esimese lugemise läbinud pensionimuudatuste eelnõu on oma olemuselt ettepanek lasta laste leivaraha ilutulestikuna vastu taevast. Süütenöör juba põleb – teeme kõik, et seda kustutada. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee