Maailm

Hiina uiguuride vangilaagritest: lasime nad vabaks, nad läbisid meie ümberõppe (5)

Toimetas Greete Kõrvits, 13. detsember 2019 19:32
Uiguuri mees kõnnib mööda hiiglaslikus ekraanist, millel kõneleb Hiina president Xi Jinping.Foto: AFP/Scanpix
Hiina kõrge ametnik kinnitas, et uiguuride rahva esindajad, keda valitsus kinnipidamisasutustesse sundis, pääsesid nüüd vabaks. Tema väidet uiguuride vabastamisest kuidagi kontrollida on praktiliselt võimatu, kirjutab BBC. Hiina keskvõim näeb uiguurides tülikat elementi, kelle „kahtlane“ identiteet ja vähimgi mõttekilluke omariiklusest tuleb välja juurida. Inimesed kadusid, vahel tervete perede kaupa ning nende igapäevaelu jälgivad koputajad.

Xinjiangi provintsi valitsuse esimees Shohrat Zakir rääkis nädala esimeses pooles toimunud pressikonverentsil, et kõik ümberkasvatusprogrammi raames kinni peetud uiguurid on nüüdseks taas vabaduses. Nad lõpetasid programmi edukalt, kinnitas Zakir. Ta lubab, et edaspidi võivad uiguurid ise valida, kas soovivad veel lisaõpet või mitte ning et lõpetajad võivad eluga edasi toimetada, kuidas ise heaks arvavad.

Samal teemal

Neid väiteid on muidugi sõltumatult pea võimatu kontrollida. Hiina valitsuse kullipilk ja tsensuur välistavad selle ning ametlik jutt raiub kui rauda, et mingeid koondus- või sunnitöölaagreid uiguuri rahva suhtes ei rakendada. Üksikud lekkinud dokumendid ja uurivad ajakirjanikud aga paljastavad piinamised, vangistused ja räige propaganda. Uiguuridega on välismaa ajakirjanikel võimatu suhelda juba eetilistel põhjustel, sest see seaks allika vabaduse ohtu, isegi kui ta julgeks tõtt rääkida. (Sellest, kuidas BBC ajakirjanikud üritasid, kuid ebaõnnestusid uiguuride elu kajastada, loe lähemalt SIIT.)

Shohrat Zakiri sõnul on vangilaagrid nüüd minevikumuusika, kuna uiguuride ümberõpe oli edukas. Foto: AFP/Scanpix

Kes on uiguurid ja miks vajavad nad hiinlaste silmis ümberõpet?

Ajalooliselt on uiguuri rahvas oma maadel periooditi ka ise peremehed olnud. Hiina raudse võimu all on sporaadiliselt tekkinud ka protesti- või vägivallalained. Ääretult naftarikkasse piirkonda on viimastel aastakümnetel ümber kolitud palju hiinlasi ning uiguurid kurdavad, et majandusbuum Xinjiangi provintsis on neid puudutanud üsna vähe – raha voolab ainult hiinlaste taskusse.

Traditsiooniliselt islamiusku uiguuridel on meestel keelatud pikad habemed ja naistel pead või tervet nägu katvad sallid, lastele ei tohi panna liiga islamipäraseid nimesid. Kogu uiguuri identiteet – keel, kombed, natuke hiinapäratu välimus, usk – on keskvõimu kahtluse all. Hiina valitsus viitab põhjendusena uiguuride toime pandud vägivallaaktidele ning sellele, et mõnisada uiguuri põgenes Süüriasse võitlema. Hiina sõnul on uiguuride ümberõpe vajalik selleks, et juurida välja ekstremismi ja uiguuri omariikluse ideid.

Möödunud aastal allkirjastas Xinjiangi valitsus seaduse, millega kiidab heaks uiguuri rahvusest inimeste koondamise spetsiaalsetesse laagritesse. Tegemist on ühtlasi ka töölaagritega, kus ette nähtud kohustuslik kutseõpe. Hiina sõnul oli tegemist kõigest „soovituslike“ kutseõppeasutustega. Inimõigusorganisatsioonide ja üksikute Hiinast põgenenute sõnul toimub seal aga räige vaimne ja füüsiline vägivald. Inimesed kaovad, teinekord tervete perekondade kaupa. Kinnipeetavad peavad vanduma lojaalsust Hiina president Xi Jinpingile ning kritiseerima või üldse oma usust lahti ütlema.

Iseenesest pole n-ö ümberõppeks mõeldud laagrid päris uued, vaid on lihtsalt nüüd ka seaduse näol kirja pandud. Eelmise aasta augustis eitas Hiina, et sundis juba enam kui miljon inimest laagritesse asumisele. Uue seaduse järgi võis uiguuri inimese laagrisse saata näiteks selle eest, kui ta keeldub vaatamast riigitelevisiooni või kuulamast riigiraadiot, kui ta kutsub teisi üles järgmina usutavasid või kui ta ei soovi oma lapsi riigikooli panna. Ametnikud vaatavad viltu ka sellele, kui kodus on uiguurikeelsed raamatud või kui inimene liiga äkitselt alkoholist või suitsetamisest loobub. Umbkaudu iga kümne uiguuri majapidamise peale on määratud üks „koputaja“, kelle ülesandeks on neid jälgida ja vajadusel läbiotsimisi korraldada.

Ajalehe New York Times ajakirjanik vestles mõnede endiste laagri asukatega, kel õnnestus pärast pikka vangistust vabadusse pääseda. Nad räägivad, et iga päev sundisid valvurid vange laulma jõledaid propagandalaulukesi nagu „Ilma kommunistliku parteita ei oleks Uus-Hiinat“. Kes sõnu peast ei mäleta, jääb hommikusöögist ilma. „Eks nendel ametnikel on mõttes vaid üks sõnum. Hiina kommunistliku partei ülimuslikkus, uiguuri kultuuri tagurlikkus ja Hiina kultuuri saavutused,“ räägib endine koonduslaagri vang Abdusalam Muhemet. „See ei olnud koht, kus juuritakse välja islamiäärmuslust. See oli koht, mis hoopis tekitab kättemaksuiha ja kustutab uiguuride identiteeti,“ kirjeldab ta.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee