Kommentaar

Mart Riikoja | Minister rebis rahapesuskandaali alasti (15)

Mart Riikoja, kommunikatsiooniekspert, 8. detsember 2019, 20:21
Suur oli mu rõõm, kui lõin lahti ajalehe The Economist. Lehe neljandalt küljelt algas pikk ja põhjalik analüüs olukorrast Eesti pangandusturul. Tasakaalukalt, hästi argumenteeritult ja hea ajaloolise üldistusega kirjatöö keskendus väga-väga valusale rahandusteemale – rahapesule, mis paraku on puudutanud õige mitut Eestis tegutsevat panka.

„Täna lisandus rahapesuskandaali ka seni teemast puutumata olnud SEB. Panga peakorter ja Rootsi meedia suhtuvad asja sarnaselt nagu varasemalt, et tegu on Baltikumi probleemiga. Ei ole, üha selgemaks saab, et tegu on siiski Põhjamaade pankade käitumismustriga teatud ajaperioodil, mis lasi tekkida olukorra, kus peamiselt Venemaa mitteresidentide osakaal pankade tegevustes muutus väga suureks ning selle suure mahu sees oli väga palju selliseid kliente ja selliseid ülekandeid, mis ei vastanud rahapesuriskide kontrolli standarditele,“ kirjutab artikli autor, Eesti vabariigi rahandusminister Martin Helme.

Ülemaailmne rahapesufoorum Tallinnas

Helme lahkab tervelt kahel lehe küljel seda, kuidas suured Põhjamaade pangad on olnud ülekohtused oma Baltimaade harukontorite suhtes. „Seoses SEB uudisega tuleks mõned asjad üle korrata. Esiteks, rahapesuvastane võitlus on selle valitsuse ja minu kui rahandusministri üks kõige olulisemaid prioriteete. Teeme selleks nii rahvusvahelist koostööd ning liigume edasi siseriiklike uurimistega, samuti oleme käivitanud protsessi seadusemuudatusteks, et karmistada karistusi ning tugevdada järelvalvet. Teiseks, reeglina räägime rikkumistest, mis on toimunud minevikus ja hakanud nüüd välja tulema,“ kirjutab Helme. See on tugev, et mitte öelda võimas sõnum! 

Muu hulgas annab Helme artiklis teada, et suuresti tema eestvedamisel korraldatakse juba tuleva aasta veebruaris Tallinnas kõrgetasemeline finantsteemaline foorum, kus osalevad Ameerika Ühendriikide, Jaapani ja muidugimõista Euroopa Liidu liikmesriikide rahandusministrid ja pangandusliidrid. Foorumil lahatakse rahapesu kui mädapaise tehiolusid ja tagajärgi, mida selline häbiväärne kuriteoliik maailma majandusele kaasa toob. 

Mul oli rind uhkusest kummis, kui järgmistel päevadel pärast selle kirjatüki avaldamist ei jätnud ükski maailma juhtiv majandusväljaanne Helme artiklit tsiteerimata. Taas kord tõusis väike Eesti maailmas üheks olulisemaks jututeemaks. Helme seisukohti kommenteerisid maailma suurimad majandus- ja finantsgurud. Neist keegi ei jätnud tunnustust avaldamata meie ministri ennastsalgavale rahapesuvastasele võitlusele. Kõigist neist kommentaaridest jooksis punase niidina läbi imetlus väikese Eesti kompromissitu meelekindluse üle.

Maailma arvamusliidrid ei jätnud karvustamata ei kunagist Rootsi peaministrit, tänast ühe panga nõukogu esimeest ega ka teiste pankade juhte nende arrogantse ja üleoleva suhtumise pärast oma Eestis ja teistes Baltimaades asuvate harukontorite tegevuse suhtes. Kõlama jäi lihtne sõnum: kui tihkasite oma Balti harukontorite kaudu suuri kasumeid lõigata siis olge nüüd nii palju mehed, et võtke lõpuks ka ise vastutus oma ahnuse eest. 

Aga eks lõpetanud ju minister Martin Helme oma pika analüüsi lubavate sõnadega: „On üsna selge, et halbu uudiseid tuleb veel ning pea liiva alla peitmine ja teemast mitte rääkimine ei ole mõeldav. Selleks tuleb valmis olla. Meie reaktsioon sellele on: võitleme kompromissitult Eesti majandusruumi puhastamise eest rahapesust ning meie tegevusel on juba tulemusi. Üks tulemustest muide ongi see, et asju ei lükata vaiba alla.“

Lugu, mida polnud

Jah, ülal toodud tsitaadid kuuluvad alati sulnilt naeratavale Martin Helmele. Ent need ei ole võetud mitte The Economistist, ka mitte Postimehest või EPList, isegi mitte Õhtulehest. Need seisavad tema 15. juunil tehtud Facebooki postituses. Aga miks ei võiks need mõtted olla avaldatud mõnes maailma juhtivas majandusväljaandes? Miks ei võiks  minister Helme tõepoolest olla mingi autoriteetse rahvusvahelise rahapesuteemalise foorumi käimatõmbaja? Foorumi, kus kõneleksid inimesed, kes rahandusest ka midagi jagavad ja teavad. 

Minu jaoks ei kõla kuigi riigimehelikult ministri isa vastu rinda tampimine, et Zeusi pojana on Martin Helme Ühendriikidest koju toomas rahapesumiljoneid (või hoopis miljardeid), et ta teeb seda tööd õndsas üksinduses.

Minus ei tekita usaldust inimesed, kes toimivad salaja, varjatult. Kui nad teeksid seda tööd omaenese rahakoti arvelt, siis jumal nendega – tehku! Ja see minu või veel mõne isiku usaldus ei pruugigi neile probleeme tekitada.

Kui nad aga on avalikku ametisse valitud, siis ei tohi nad oma asju salaja ajada. No jah, aga äkki miskit asjaajamist tegelikult ei olegi?

Ja lõpetuseks olgu öeldud, ülaltoodus pole mingit mõõdutundetu hüsteeria ja paanika õhutamist, hirmutamist. Ka ei ole siin tegemist ajakirjanduse järjekordse infooperatsiooniga.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee