Kommentaar

Lavly Perling | Müüt: prokuratuur on poliitiliselt kallutatud (58)

Lavly Perling, peaprokuröri asendaja, 4. detsember 2019, 18:01
Foto: Teet Malsroos
Prokuratuur on oma otsustes sõltumatu ning see on tagatud seadusandlike, järelevalveliste, ühiskondlike, organisatoorsete ja inimlike kaitsevallidega.

Muidugi ei ole prokuratuur poliitikast absoluutselt sõltumatu ega peagi seda olema. Demokraatlikus riigis kuuluvad parlamenti poliitikud ja just parlament kehtestab seadused, mille alusel prokuratuur tegutseb, justiitsminister ja parlament seavad paika kriminaalpoliitilised suunad, Eestis panevad justiits- ja siseminister ühiselt paika kuritegevusevastased prioriteedid, prokuratuuri eelarvegi kinnitavad poliitikud. Sellele vaatamata on aga prokuratuur oma otsustes sõltumatu.

Kui on kuriteotunnused, tuleb alustada menetlust

Seadusandlik kaitsevall kehtestab nii kriminaalmenetluse reeglid, prokurörideks nimetamise korra kui ka prokuratuuri üle järelevalvet tegevate institutsioonide ringi ja pädevuse.

Eestis ei saa prokuratuur valida, kas alustada menetlust või mitte, sest kehtib legaliteedi põhimõte – kui esinevad kuriteotunnused, tuleb alustada menetlust. Valikuid, kelle või mille suhtes alustada ja kelle või mille suhtes mitte, prokuratuur endale lubada ei saa. Õigusriigile oleks ohtlik, kui prokuratuur peaks mõtlema, et kui ühe partei suhtes on juba mitu menetlust, siis rohkem selle parteiliikmete kuritegusid ei vaadata ning iga hinna eest tuleb uurida järgmist parteid, sest vaid nii paistaks prokuratuur poliitiliselt sõltumatu. Valikuid teha ei saa ja lähtuda tuleb vaid tõenditest ja nende analüüsist. Iga prokurör on oma menetluses sõltumatu ja allub vaid seadusele. 

Kriminaalmenetlus Eestis on jagatud justiits- ja siseministeeriumi haldusalade vahel – uurimismeeskonnad kuuluvad siseministeeriumi alla ja prokurörid, kes menetlusi juhivad, justiitsministeeriumi alla. Iga kriminaalmenetluse alustamine tähendab automaatselt uurimismeeskondade ja prokuröri kontakti, ühiselt seatavaid menetluseesmärke ja selle kokkulepitud käiku. Menetluse käik ja otsused on alati mitmete inimeste ja rohkete silmapaaride all ning lõplikud otsused põhinevad vaid tõenditel. 

Prokuröriks saamine toimub teadmiste kontrolli kaudu kirjalikul ja suulisel eksamil komisjoni ees, kuhu kuuluvad prokurörid, kohtunikud ning ülikooli ja ministeeriumi esindaja. Kirjalik eksam põhineb üksnes juriidiliste teadmiste ja argumentatsiooni hindamisel, suuline eksam annab võimaluse hinnata ka prokuröriks soovijate pingetaluvust, esinemisoskust ja isiklike väärtushinnangute kattuvust organisatsiooni omadega. Poliitilistel vaadetel valikukriteeriumide hulgas kohta ei ole.

Prokuröride sõltumatus on sõnaselgelt kirjas seaduses. Muidugi ei kindlusta ükski säte iseenesest sõltumatust, aga koostoimes teiste kaitsevallidega on see enamat kui vaid sõnad seaduses. See on reaalsus.

Järelevalvajateks kohus, õiguskantsler ja parlament

Järelevalvajate ring ja pädevus on küll paika pandud seadustes, kuid kindlasti sõltub järelevalve tõhusus ennekõike sellest, kuidas seadust rakendatakse. Eestis teevad prokuratuuri tegevuse üle järelevalvet kohus, õiguskantsler ja parlament.

Õigust mõistab kohus. Kolmeastmelise kohtumenetluse kaudu kontrollitakse pidevalt prokuratuuri tööd. Kohtulik kontroll algab aga enne põhimenetlust, sest iga otsust on võimalik vaidlustada juba uurimiskaebemenetluse kaudu, enne kui kriminaalasjaga üldse kohtu ette jõutakse. Selle tõestuseks, et kohtulik kontroll toimib, on nii õigeksmõistvad kohtulahendid kui ka kohtute tühistatud ja prokuratuuri tagastatud lahendid. Kuigi see ehk prokuratuurile alati ei meeldi, siis aktsepteerides õigusriigi põhimõtteid, lähtutakse menetluste edasiste käikude planeerimisel alati kohtute vaheotsustustest.

Õiguskantsler kontrollib prokuratuuri tegevust jälitustoimingute seaduslikkuse küsimuses ja hea halduse tava järgimisel. Õiguskantsler hindab kriminaalasja materjale just selleks, et tuvastada võimalik täitevvõimu kuritarvitamine või inimese tagakiusamine, sh poliitilistel põhjustel.

Kord aastas käib peaprokurör riigikogus ülevaadet andmas prokuratuuri tegevuse kohta. Viimastel aastatel on parlament seaduste muutmisel või nende toimimise kontrollimisel üha enam prokuröride kui praktikute seisukohta kuulanud ja see on usutavasti kasulikuks osutunud nii seadusloome kvaliteedile, täitev- ja parlamentaarse võimu koostööle kui ka prokuratuuri töö mõistmisele, sh väljaspool avalikkuse tähelepanu all olevaid menetlusi. Samuti käib prokuratuur erikomisjonides, sh korruptsioonivastases komisjonis rääkimas korruptsioonivastasest võitlusest ning julgeolekuasutuste erikomisjonis jälitustegevuse tegemisest. Komisjonides on kõikidele poliitilistele jõududele tagatud sama info ning samad võimalused küsimusteks ning aruteludeks.

Prokuratuuri valvab ka ühiskond

Formaalsete järelevalvajate kõrval ei saa kindlasti unustada ühiskondlikke. Prokuratuuri üle toimub järelevalve ka avalikkuse poolt, olgu siis läbi meedia, huvigruppide arvamuste või uuringutel põhineva ühiskondliku usaldusmäära kaudu.  

Selle aasta alguses korraldatud uuring kinnitas, et meie usaldusväärsus Eesti inimeste hulgas on kõrge. Tublisti enam kui pooled inimesed usaldavad prokuratuuri.

Tõsi, meedia vahendusel on prokuratuuri sageli tabanud ka kriitika. Kõik prokuröride otsused ei meeldi kõikidele ja mõned otsused tekitavad palju küsimusi. Konstruktiivne kriitika on aga hea, sest see paneb meid mõtlema, selgitama, arenema ning päevast päeva pöörama tähelepanu oma töö ja otsuste kvaliteedile. 

Prokuratuur on oma avaliku suhtluse strateegia üles ehitanud lihtsatele põhimõtetele, et riik, mille esindajaks prokuratuur kohtueelses menetluses on, räägib oma inimestega, järgides seejuures alati kolme põhimõtet – prokurör tohib rääkida vaid tõtt, alati tuleb tagada aus kohtupidamine ning menetlusosalisi tuleb läbi menetluse hoida vastavalt nende rollile. Seega arvestatakse alati ühelt poolt süütuse presumptsiooni ja teiselt poolt avalikku huvi, sõltumata menetlusosalise parteikuuluvusest või ühiskondlikust rollist.     

Organisatsiooni kaitsevall toimib asutuses omaks võetud prokuratuuri missiooni kaudu – kohaldada õigust õiglaselt. Seadus on meie jaoks justkui maakaart. Kompassiks ehk suunanäitajaks peame oma väärtusi – professionaalsus, inimesekesksus ja julgus.

Ennekõike oodatakse asutuses prokuröridelt rangelt seadusega kooskõlas olevaid lahendusi. Need peavad arvestama inimestega, kelle suhtes ja kelle jaoks neid tehakse. Ja ükskõik kui keeruline tundub seaduslikku lahendust selgitada, peab prokuröril olema julgust seadust kohaldada ning hiljem seda ka selgitada.  

Igal prokuröril on kõrgemalseisev prokurör, kellel on õigus kontrollida otsuste seaduslikkust. Lisaks sellele teeb prokuröride tegevuse üle kontrolli järelevalveosakond, kuhu kuuluvad riigiprokurörid. Järelevalveosakonna kontroll sarnaneb sisekontrolliga, rikkumistele järgnevad karistused, mille üle prokurörid, kelle suhtes need tehtud on, ei rõõmusta. Prokuratuuri töö kvaliteedile tervikuna mõjuvad need otsused aga kindlasti edasiarendavalt.

Julgus kui sõltumatuse garantii

USAs on tehtud üksjagu uuringuid, kuidas kohtunike ja prokuröride poliitilised vaated mõjutavad nende õiguslikke otsuseid. Arvestades sealset süsteemi kohtunike ja prokuröride valimistel, on see ka mõistetav. Eestis on siiani prokuröride ja kohtunike valik lähtunud vaid professionaalsetest kriteeriumidest. „Sõltumatus on isikuomadus,“ ütles hiljuti üks kõrge riigiametnik. Prokurörid on just nii sõltumatud, kui palju on neis julgust lõpuni seista seaduslike otsuste eest, ükskõik kui keerulised need nii õiguslikult kui ka kommunikatiivselt ei tunduks.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee