Eesti uudised

Naeratav haridusminister: ainult Aasia riikide lapsed on teadmistelt Eesti lastest üle

APLAUS: Eesti põhikoolide õpilased tegid Euroopale tuule alla 

Asso Ladva, Johanna-Kadri Kuusk, 4. detsember 2019, 00:07
KÕRGHARITUD EMAD: Tartu ülikooli õppeprorektor Aune Valk ütleb, et nii palju kõrgharidusega vanemaid ja eriti emasid on vähestes riikides ning just ema haridus mõjutab tõestatult laste edukust koolis.Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia
Suurepärased õpetajad, ühtlase tasemega koolid ning homogeenne ühiskond – need on kolm põhjust, miks Eesti kooliharidus troonib Euroopa tipus ja kuulub vaieldamatult maailma parimate hulka, nagu näitavad teisipäeval avaldatud PISA uuringu tulemused.

Majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni OECD korraldatud õpitulemusi hindava uuringu järgi on Eesti põhikoolide õpilased nii funktsionaalses lugemises, matemaatikas kui ka loodusteadustes Euroopa parimad. Maailma arvestuses jäävad Eesti õpilaste teadmised loodusteadustes alla ainult Hiinale, Macaule ja Singapurile, lugemises lisaks eelnevatele ka Hong Kongile ning matemaatikas edestasid Eestit lisaks juba nimetatud nelikule veel Jaapan, Korea ja Taiwan.

Tublid õpetajad

Samal teemal

„Müts maha õpetajate ees!“ ütleb Tartu Raatuse kooli direktor Toomas Kink. „Eesti hariduse võtmefiguur on õpetaja. Tema haritus, teadmised ja soov seda tööd teha on põhilised. Kui need asjad on paigas, siis on tegu väga hea õpetajaga.“

„Nende suurepäraste tulemuste eest peame tänama õpilasi, lapsevanemaid ja õpetajaid, kelle väga tubli töö annab meile põhjuse tunda uhkust Eesti hariduse üle,“ ütles haridusminister Mailis Reps. „Meie stabiilselt suurepärased tulemused näitavad, et suudame teha haridusvaldkonnas õigeid valikuid.“

„Esimene põhjus on väga tublid õpetajad,“ sõnab Tartu ülikooli haridustehnoloogia professor Margus Pedaste. „Sarnaselt teiste edukate riikidega on meie õpetajad põhjalikult haritud, kõik peaksid olema magistrikraadiga.“

„Öeldakse, et õpetaja saavutab täisprofessionaalsuse alles seitsme-kaheksa tööaastaga,“ räägib Tartu ülikooli õppeprorektor Aune Valk. „Paljudes riikides ei pea suurem osa nii kaua vastu, meie õpetajatel on keskmiselt staaži üle 20 aasta. Eesti õpetajad on ühed kogenumad. Muretseme sageli õpetajate vanuse pärast, aga sellega kaasnevast positiivsest mõjust räägime vähe.“

„Praegu oleme veel heas seisus, kuna koolides on kogenud õpetajad, aga 10–15 aasta pärast on paljudes ainetes kriisiolukord,“ jätkab Valk. „Ülikoolis näeme, et õpetajakoolitus on madalseisust üle saanud ja viimastel aastatel on pidevalt kasvanud noorte arv, kes soovivad saada õpetajaks. Sügisel oli mullusest viiendiku võrra rohkem kandidaate.“

TUNNEB UHKUST: Haridusminister Mailis Repsi sõnul tuleb PISA testi suurepärast tulemuste eest kiita nii õpetajaid, õpilasi kui ka lapsevanemaid.Foto: Teet Malsroos

Paindlik süsteem

„Meil on küll riiklik õppekava, aga selle sees saame küllaltki vabalt toimetada,“ sõnab Kink. „Tulin hiljuti Sloveeniast ja on uskumatu, kui vabad on Eesti õpetajad ja koolid. See on meie kõige suurem pluss. Aga vabadus tähendab ka vastutust. Ja jõuame jälle õpetaja juurde – tema peab kuulma, nägema ja võtma vastu õigeid otsuseid.“

Pedaste nimetab üheks Eesti eeliseks ühiskonna vähest avatust maailmale ehk Eesti pole atraktiivne sihtkoht väljarändajatele: „Me oleme väga monokultuurne riik.“

„Näiteks Hollandi koht matemaatikas kohe Eesti järel oli väga suur üllatus,“ selgitab Pedaste. „Sealsetes koolides valitseb meeletu kultuuride ja keelte erinevus, kuid sellele vaatamata on õpilaste tulemused suurepärased.“

Teise näitena toob Pedaste USA, kus valgete, afroameerika ja Ladina-Ameerika päritolu õpilaste tulemustes on tohutud vahed. Kui võtta arvesse ainult valge Ameerika tulemust, võiks PISA tulemuste tipp olla hoopis teistsugune, leiab ta.

Valk lisab, et Eestis ei tohi lasta tekkida peamiselt immigrantidest koosnevaid koole: „On väga oluline järgida ühtluskooli põhimõtteid ja tagada, et kõik koolid oleksid valmis vastu võtma erineva keele- ja kultuuritaustaga lapsi ja noori. See rikastab haridust ja ei teki nn geto-koole.“

„Igale õpilasele tuleb anda jõukohased ülesanded,“ toob Kink näite. „Meie koolis ei ole enam ammu töövihikuid. Igal õpilasel on oma õpimapp – andekamal keerulisemad ülesanded, mõnel võib-olla päris lihtsad, aga igaühel jõukohased. Kõik peavad suutma oma ülesanded lahendada ja samas ei tohi ka andekaid hukka lasta.“

KOOLIDE ÜHTLANE TASE: Tartu ülikooli professori Margus Pedaste sõnul pole Eestis tekkinud eliitkoolide süsteemi.Foto: Aldo Luud

Eesti ja vene koolid eri tasemel

„Vene koduse keelega inimesed ei suuda oma laste haridust toetada sel määral kui eesti pered,“ ei selgita Pedaste erinevust ainult õppekeelega. „See on meie ühiskonna segregeerimise tagajärg, vene pered on reeglina vähem haritud ega suuda pakkuda oma lastele näiteks nii palju raamatuid või abistada neid õpinguis samamoodi kui eesti pered.“

„Sissetuleku ja hariduse erinevused eesti ja vene perede vahel mõjutavad laste haridust,“ nõustub Valk eelnevaga, kuid lisab: „Võib ka olla ka, et kõik haridusuuendused ei jõua vene kooli sama kiiresti kui eesti kooli.“

Kink sõnab, et nende koolis on olnud väga kirju taustaga õpilasi, viimase aja suundumus on õpilaste ületulek vene õppekeelega koolidest.

EESTI KOOLIS EI TUUBITA: Tartu Raatuse kooli direktor Toomas Kink ütleb, et PISA testi ülesannete lahendamine nõuab lastelt mõtlemist ja just seda Eesti koolis õpetatakse.Foto: Aldo Luud

Mis on PISA?

PISA on majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni OECD rahvusvaheline õpilaste õpitulemuslikkuse hindamise uuring. See hindab, kui võimekad on 15aastased õpilased koolis omandatud oskusi ja teadmisi tegelikus elus rakendama. PISA valdkonnad on funktsionaalne lugemine, matemaatika ja loodusteadused. Seekord tegi PISA ülesandeid pool kõikidest 15aastastest Eesti õpilastest ehk 5371 noort 231st koolist. Neist 8. klassis õppis 22%, 9. klassis 76%, 10. klassis ja kutsekoolides 2%. Uuringus osales 79 riiki ja majanduspiirkonda.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee