Juhtkiri

Juhtkiri | Viie rikkaima asemel vaimult esimeseks (5)

Ohtuleht.ee, 3. detsember 2019, 18:11
Rahvusvahelise PISA haridustesti valguses on eestlastel põhjust uhkust tunda. Soomlased võivad küll elada maailma õnnelikemal maal, šveitslased võivad kuluda viie rikkaima hulka, meie aga oleme täitnud Jakob Hurda unistuse saada rahvana suureks vaimult. Mitme levinud arvamuse kiuste nagu kahjustaksid nutiseadmed funktsionaalset kirjaoskust ja asjadest arusaamise võimet ning nagu oleks reaalteadustega lood eriti halvad, näitab PISA uuring hoopis midagi muud: Eesti põhikooliõpilased on Euroopas esimesel kohal nii lugemisoskuse, matemaatika kui ka loodusteaduste poolest. Nii tuleb muu hulgas ehk ümber hinnata ka senised arusaamad ja tunnistada, et nutimaailmas orienteerumine on edu üheks oluliseks aluseks.

Pole kuigi üllatav, et maailmamastaabis tegid ülejäänud riikidele pika puuga ära Hiina suurlinnade tulemused. Meile meeldivaks üllatuseks troonisid aga Euroopas Eesti ja Poola kõrvuti koos Soomega meie maailmajao esikolmikus. Õigupoolest võiks küsida, kas praegune hea tulemus oli üldse üllatus, sest ka varem oleme sama testiga silma paistnud. Kui tulemused on järjepidevalt suurepärased, võib öelda, et Eesti on suutnud head valikud teha ja meie hariduspoliitika on vilju kandmas, kui ühtlaselt heal tasemel haridust on võimalik saada üle riigi, sõltumata vanemate rahakotist ja sotsiaalsest taustast. Ka on positiivne, et tippusid on õpilaste seas senisest rohkem ja et poiste ja tüdrukute tase on ühtlustumas, samas tuleb aga selgust saada, miks püsib erinevus eesti ja vene koolide tasemete vahel.

Et kõnealune uuring puudutas vaid põhikooli, siis on oluline, milliseks kujuneb pilt haridustee jätkamisel ja kuidas suudavad õppurid hiljem oma oskusi kasutada.   

Positiivne hinnang meie haridussüsteemile on ka fakt, et 89 protsenti eesti lastest tunneb end õnnelikuna. Kuid tänu sellele asjaolule ja PISA testi hiilgavale tulemusele on poliitikutel ja eelkõige haridusministril nüüd peamurdmist, kuidas õpetajate sedavõrd tulemuslikku tööd ka vääriliselt hinnata. Kui võimukõneluste aegu oli laual isegi kava külmutada pedagoogide palgad aastateks, siis kas isegi nüüd ei vääri nad paremat palka? Ja ennekõike – kuidas tagada uute õpetajate järelkasv, kui senine veel nõukakarastusega õpetajaskond hakkab ära väsima? Pelgalt üleskutsete ja ühekordsete toetustega noori kooli pikemaks ajaks ei peibuta, kui õpetaja positsioon ühiskonnas on endiselt ebakindel.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee