Krimi

Täiendatud kohtuostusega!

Ärikaksikust kelm Tiit ei taha kohtukulusid maksta: mul pole raha, kui ma olen vanglas (3)

Marvel Riik, 3. detsember 2019, 15:31
Tiit MärtmanFoto: Martin Ahven
Kurikuulus ärikaksik Tiit Märtman (endise perekonnanimega Kääpa) astus kohtu ette 15 inimese petmise tõttu. Skeem oli lihtne: Tiit lõi kliendiga ehitusmaterjalide müügi osas käed ja palus ettemaksu. Esmane raha käes, jäi ta klientidele tabamatuks.

Ärikaksik Tiit hilineb teisipäeva hommikupoolikul kohtusse, aga mitte enda süül. Ta saabub kohtumajja koos kaasvangidega, keda järgemööda kohtusaalidesse viiakse. See annab võimaluse Tiidu kaitsjal ja süüdistajal omavahel natuke vestelda ja läbi vaadata ettevalmistatud kokkuleppemenetluse paberid.

„On nii nagu oleme rääkinud?“ küsib süüdistaja.

„Jah, kui ta pole just ümber mõelnud,“ vastab kaitsja.

Samal teemal

„Jah, selle vastu ei saa,“ tõdeb süüdistaja.

Seejärel avaneb uks ning 33aastane kinnipeetav Tiit Märtman talutatakse kahe politseiniku saatel saali. Ta lõug on habetunud, otsaesist katab kortsumeri ja silmaalused on kottis. Kui ta kohtupingis maha istub, jääb ta väsinud pilgul enda ette maha vaatama. Käeraudades käte vahel hoiab ta ajakirja „Imeline teadus“ (2011/11). „Võsareporteri“ kuldajast meelde jäänud Tiidu kõrgest toonusest ja sirgest seljast pole suurt jälge.

Advokaat selgitab Tiidule, et kokkuleppemenetluse järgi taotletakse talle ühe aasta ja kaheksa kuu pikkust vangistust. Samuti tuleks tal maksta 4000–5000 eurot kannatanutele, kellelt ta raha välja pettis. 

Tiit kõigutab ülakeha, vaatab kahtlustavalt pabereid, mõtleb.

„Tahad sa [kokkuleppemenetluse] sõlmida?“ kõlab vaikusehetke järel.

„Nojah, vaatame, mis kohus ütleb,“ kõlavad Tiidu esimesed sõnad kohtusaalis.

„Pane see allkiri ära.“

„Miks?!“ küsib Tiit segadusse sattununa. Talle räägitakse asjad veelkord üle ning allkirjad lähevad paberitele.

Tiit Märtman.Foto: Martin Ahven

Sahkerdades erinevate nimede ja kontaktandmete taha peitmine Tiitu lõppkokkuvõttes ei aidanud. 2018. aasta oktoobris võeti ta kinni. Kuna Tiidul on varasemad karistused all, sooviti talle kokkuleppega liitkaristusena määrata ühe aasta ja kaheksa kuu pikkune vanglakaristus. Ühtlasi on kannatajad esitanud Tiidule 15 tsiviilhagi, mis kokkuleppe järgi tuleb tal täielikult hüvitada.

Kohtunik uurib Märtmanilt, kas süüdistaja ette loetud kokkulepemenetluse sisu on talle arusaadav.

„Jah, on küll,“ kostab Tiit, keha võbelemas, närviliselt kulme kergitades.

Tiit MärtmanFoto: Martin Ahven

Kuidas jääb menetluskuludega? Kas plaan on need ära maksta ühekorraga või aasta jooksul osade kaupa? Siin lööb välja Tiidu kõnemaneer, mis talle „Võsareporteris“ ligi kümmekond aastat tagasi üle Eestis tahtmatut kuulsust tõi.

Sekkub Tiidu kaitsja, kes selgitab, et menetluskulude maksmine on üks osa kokkuleppest, millega ta on juba nõustunud ja ka allkirja andnud. Seepeale jätkab Tiit: „Ma ütlesin, et jään kokkuleppe sisu juurde. Mis seal on, nii on. Ja kõik.“

Pärast kohtuistungit tekib sobiv hetk küsida Tiitu kohtus kaitsnud vandeadvokaat Toomas Laanemaalt, miks tema klient on nõndaviisi käitunud ja kas on põhjust arvata, et see muster enam tulevikus ei kordu. „Need on sellised isiklikud küsimused. Mina ei saa anda hinnangut oma kaitsealuse võimaliku käitumisele tulevikus,“ kostis Laanemaal.

Teisipäeva pärastlõunal otsustas kohus, et nõustub kokkuleppemenetlusega. Tiit peab maksma riigituludesse kaitsjatasu summas 1116 eurot ning 15 kannatajale kokku 6105 eurot. Võttes arvesse Tiidu majanduslikku olukorda, otsustas kohus jätta menetluskulud summas 810 eurot riigi kanda.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee