Maailm

80 AASTAT TALVESÕJA ALGUSEST: Venemaa süüdistab selle puhkemises endiselt Soomet (37)

Aadu Hiietamm, 3. detsember 2019, 08:30
MÄLESTUSPÄRG:  Soome president Sauli Niinistö asetas laupäeval Helsingis Talvesõja mälestusmärgi juurde pärja. Foto: Aadu Hiietamm
Talvesõja algusest möödus laupäeval 80 aastat. Helsingis asetas president Sauli Niinistö sel puhul pärja Talvesõja mälestusmärgi juurde.  Moskvas asuv Vene riiklik võidumuuseum levitas Twitteri vahendusel aga taas valet, et  selle sõja ajend oli Soome suurtükiväe lasud nõukogude vägede positsioonidele Mainilas.  

Vene võidumuuseumi seisukoht sarnaneb paari aasta eest Vene kaitseministeeriumi ametlikke seisukohti esindava telekanali Zvezda veebileheküljel avaldatud Leonid Maslovski kirjutises väidetuga, et aastatel 1939–1940 peetud Talvesõda alustas Soome ning selle eesmärk oli testida natsi-Saksamaa ülesandel Nõukogude Liidu armee kaitsevõimet. Mõlemad seisukohad on ilmselgelt osa infosõjast, mida Venemaa viimastel aastatel arendab.

Samal teemal

 Nõukogude Liit ründas Soomet sõda kuulutamata 30. novembril 1939 ning eesmärgiks seati kogu riigi vallutamine. Rünnaku ettekäändeks toodi, et Soome suurtükivägi oli tulistanud neli päeva varem, 26. novembril nõukogude piirivalvekordonit Mainila küla juures. Väidetavalt sai selles rünnakus surma neli ja haavata üheksa nõukogude sõdurit. 

Tegelikult lavastas Nõukogude Liit selle rünnaku ise. Soome piirivalvurid fikseerisid 26. novembril seitse lasku Mainila piirkonnas, kuid need tehti Nõukogude Liidu poolelt. Soome armeel ei olnud selles piirkonnas ühtki suurtükiüksust, mis oleks suutnud nii kaugele tulistada. 

Talvesõda kestis 105 päeva ja lõppes 13. märtsil 1940 Moskvas sõlmitud vaherahuga.  Soomlaste visa vastupanu kohanud punaarmee Soomet vallutada ei suutnud. Soome loovutas rahulepinguga Nõukogude Liidule 13% oma territooriumist, seal hulgas suure osa Karjalast koos Viipuri linnaga. 

Kaotused olid suured

Nii Soome kui Nõukogude Liidu kaotused Talvesõjas olid suured. Soome poolel hukkus sõjas umbes 26 000 sõjaväelast ja tuhatkond tsiviilelanikku ning haavatuid oli enam kui 40 000. Nõukogude Liit kaotas langenute ja teadmata kadunutena üle 126 000 sõjaväelase, haavatuid loendati vähemalt 265 000.   

Talvesõja alguse 80. aastapäeva puhul tuleb kindlasti meenutada, ka selle sõja suurt kangelast Simo Häyhät (17.12. 1905–01.04.2002), kes ametlikel andmetel tappis Talvesõjas napi saja päeva jooksul 505 Punaarmee sõdurit. Võimalik, et tapetuid oli veelgi rohkem, sest räägitud on koguni 542 surmavast tabamusest. Neist 37 jäid ametlikult kinnitamata.

Enne sõda põllumehena töötanud Simo Häyhä oli ühtlasi hea jahimees ja Kaitseliidu liige. Ta oli võitnud laskevõistlustel hulk auhindu ja tänu sellele oli loomulik, et ta läks rindele täpsus­kütina, kelle ülesanne oli valges maskeerimisülikonnas oodata ning punaarmeelase nägemisel täpselt tulistada.

Simo Häyhä täpsed lasud külvasidki punaarmeelaste seas hirmu. Parimal päeval suutis ta tappa 25 vaenlast. Punaarmeelastelt sai nende seas suurt hävitustööd teinud soomlane hüüdnimeks Valge Surm. Nädal enne Talvesõja lõppu, 6. märtsil 1940 sai Simo Häyhä peast tõsiselt haavata.

„Ma tegin seda, mis mul kästi, nii hästi, kui oskasin,“ rääkis tagasihoidlik täpsuskütt pärast sõda. Küsimusele, mida ta tundis, kui nägi pärast päästikule vajutamist punaarmeelast suremas, vastas Häyhä: „Tagasilööki.“

Valguse tooja

Kaks aastat tagasi avati Helsingis Kasarmitoril (Kasarmu väljakul) Talvesõja mälestusmärk - Valguse tooja. Terasest mälestusmärgi autor on skulptor Pekka Kauhanen nin see kujutab endast kolme meetri kõrgust palli, millel seisab seitsme meetri kõrgune kuju. 

105 KÜÜNALT: Talvesõda kestis 105 päeva. Sel puhul asetati Talvesõja mälestusmärgi juurde 105 küünalt. Foto: Aadu Hiietamm

Laupäeval pani Soome president Sauli Niinistö Talvesõja mälestusmärgi juurde pärja. Lisaks süüdati 105 küünalt - üks iga sõjapäeva kohta - ja asetati need mälestusmärgi jalamile. Tagasihoidlikul tseremoonial kõnesid ei peetud. Küll aga levitas presidendikantselei hiljem president Sauli Niinistö avaldust. 

„Sõja mälestuse austamine pole sama mis sõja ülistamine. Talvesõda oli jõhker ja julm.Paljud andsid oma elu ja tervise, et Soome saaks elada,“ rõhutas president.

„Talvesõja lahingud olid kangelaslugu, mis andis Soomele võimaluse luua uus lugu. Lugu sellest, kuidas sõja ajal oma demokraatia säilitanud Soomel õnnestus varsti pärast sõda riik uuesti üles ehitada,“ ütles riigipea.

„Rahu ajal võime nüüd meenutada, mis oli Talvesõja vaimu keskmes. Isegi kui me kodanikena oleme mõnes asjas eri meelel, oleme üksmeelel selles, et Soome ees seisvad raskused ja muutused ületatakse ühiste otsustega,“ lisas Niinistö.

TALVESÕJA MÄLESTUSMÄRK: Helsingis asuva Valguse tooja juures jäid Talvesõja alguse 80. aastapäeva meenutama 105 küünalt ja president Sauli Niinistö asetatud pärg.Foto: Aadu Hiietamm

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee