Tavapäraselt akadeemiliste organisatsioonide korraldatud tõrvikurongkäik oli seekord lühem ja algas Vanemuise kontserdimaja juurest. Pärast rektori ja üliõpilaskonna esimehe Allan Aksiimi tervitusi Võttis värviteklites seltskond tavakohaselt laulda „Gaudeamust“.

Nii palju inimesi kui laupäeva õhtul pole Toomemägi ammu enam näinud. Vaatamata kõledale ja tuulisele ilmale olid tuhanded inimesed tulnud kaema toomkiriku varemetele näidatud valgusmängu „Tartu vaim“. Video-, laser- ja helitehnoloogia abil viisid stsenarist Arne Merilai, helilooja Ardo Ran Varres ning kunstiline juht Mart Koldits vaatajad teekonnale esimesest kivikirvest kuni kosmosekuubikuni.

Laupäeval tuli Vanemuise kontserdimajas esmaettekandele Pärt Uusbergi kirjutatud suurteos „…ja tuulelaeval valgusest on aerud…“ Dirigent Taavi Kulli käe all kandsid selle ette ülikooli muusikakollektiivid – sümfooniaorkester, kammerkoor, akadeemiline naiskoor ja akadeemiline meeskoor. Teos on kirjutatud rahvusülikooli sajandaks aastapäevaks ja tekstid pärinevad Uku Masingu ja Kristjan Jaak Petersoni loomingust. ette ülikooli sümfooniaorkester, kammerkoor, akadeemiline meeskoor ja akadeemiline naiskoor.

Esimese ilmasõja pärast töö katkestanud ülikooli avamise eeltööd algasid 1918. aasta märtsis, sihiks seati emakeelne kõrgharidus. Tartu ülikoolist sai nii rahvuslik kui ka rahvusvaheline ülikool. See kuulus eestlastele ja selle tegevuses peeti silmas esmajoones eestlaste kõrgharidusvajadusi. Teadus- ja õppetööd tehti samal ajal rahvusvaheliste standardite alusel.

Eesti ajutine valitsus moodustas ülikooli avamise komisjoni, mida juhtis Peeter Põld. Tema nimetati ülikooli hoolekandjaks ehk kuraatoriks. 1919. aasta suvel asendas komisjoni ülikooli ajutine nõukogu, mille tähtsaim ülesanne oli töötada välja ülikooliseadus ehk põhikiri.

Loengud eestikeelses ülikoolis algasid 6. oktoobril 1919 ja rahvusülikool avati pidulikult 1. detsembril.