Eesti uudised

Valgusetendus meelitas vaatamata kõledale ilmale tuhanded inimesed Toomemäele

VIDEO JA GALERII | Tulemeri: akadeemiline pere ja tartlased tähistasid emakeelse ülikooli aastapäeva (78)

Asso Ladva, Aldo Luud, 30. november 2019, 21:01
Foto: Aldo Luud
"Tartu ülikooli ülesanne on kasvatada haritlasi, kes hoiaksid eesti keelt ja kultuuri ka rasketel aegadel. Üliõpilased nõudsid sada aastat tagasi ja 30 aastat tagasi vabadusi ja emakeelset haridust ning nad said selle,“ ütles Tartu ülikooli rektor Toomas Asser laupäeva õhtul tervituseks tõrvikurongkäiguga ülikooli peahoone ette jõudnud akadeemilisele perele, kes tähistas emakeelse ülikooli sajandat aastapäeva.

Tavapäraselt akadeemiliste organisatsioonide korraldatud tõrvikurongkäik oli seekord lühem ja algas Vanemuise kontserdimaja juurest. Pärast rektori ja üliõpilaskonna esimehe Allan Aksiimi tervitusi Võttis värviteklites seltskond tavakohaselt laulda „Gaudeamust“.

Nii palju inimesi kui laupäeva õhtul pole Toomemägi ammu enam näinud. Vaatamata kõledale ja tuulisele ilmale olid tuhanded inimesed tulnud kaema toomkiriku varemetele näidatud valgusmängu „Tartu vaim“. Video-, laser- ja helitehnoloogia abil viisid stsenarist Arne Merilai, helilooja Ardo Ran Varres ning kunstiline juht Mart Koldits vaatajad teekonnale esimesest kivikirvest kuni kosmosekuubikuni.

Laupäeval tuli Vanemuise kontserdimajas esmaettekandele Pärt Uusbergi kirjutatud suurteos „…ja tuulelaeval valgusest on aerud…“ Dirigent Taavi Kulli käe all kandsid selle ette ülikooli muusikakollektiivid – sümfooniaorkester, kammerkoor, akadeemiline naiskoor ja akadeemiline meeskoor. Teos on kirjutatud rahvusülikooli sajandaks aastapäevaks ja tekstid pärinevad Uku Masingu ja Kristjan Jaak Petersoni loomingust. ette ülikooli sümfooniaorkester, kammerkoor, akadeemiline meeskoor ja akadeemiline naiskoor.

Esimese ilmasõja pärast töö katkestanud ülikooli avamise eeltööd algasid 1918. aasta märtsis, sihiks seati emakeelne kõrgharidus. Tartu ülikoolist sai nii rahvuslik kui ka rahvusvaheline ülikool. See kuulus eestlastele ja selle tegevuses peeti silmas esmajoones eestlaste kõrgharidusvajadusi. Teadus- ja õppetööd tehti samal ajal rahvusvaheliste standardite alusel.

Eesti ajutine valitsus moodustas ülikooli avamise komisjoni, mida juhtis Peeter Põld. Tema nimetati ülikooli hoolekandjaks ehk kuraatoriks. 1919. aasta suvel asendas komisjoni ülikooli ajutine nõukogu, mille tähtsaim ülesanne oli töötada välja ülikooliseadus ehk põhikiri.

Loengud eestikeelses ülikoolis algasid 6. oktoobril 1919 ja rahvusülikool avati pidulikult 1. detsembril.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee