Eesti uudised

Paljud lapsed peavad õppima justkui plahvatusohtlikus olukorras

Igal hommikul lahingusse: õpetamise asemel kulub õpetaja jõud erivajadustega õpilastele 

Asso Ladva, 29. november 2019 21:40
LAHINGUTANNER: Vaid üks õpilane võib halvata kogu klassi töö ning muuta klassiruumi lahinguväljaks.Foto: Mari Luud

„Eesti haridusele heidetakse ette, et meil ei ole tippe, aga samas ongi haridussüsteem üles ehitatud ainult nõrgemate toetamisele ja suunamisele. Andekad manduvad, sest õpetaja tähelepanu ja jõud lähevad erivajadustega ja nõrgemate õpilaste järeleaitamisele,“ põrutab tavakooli õpetaja, kellel on villand kaasava hariduse põhimõtetest.

Kaasav haridus tähendab, et kodulähedases koolis õpivad koos teiste lastega ka kergemate erivajadustega õpilased. Enamasti saavad õpetajad nendega hästi hakkama, kuid muret tekitavad rahutud lapsed, kelle taltsutamiseks kulutab õpetaja lõputult aega ja närve ning õpetamine muutub teisejärguliseks.

Kõige halvemal juhul jäävad koolid ja õpetajad sellise õpilase perekonna pantvangiks, sest omatahtsi ei saa kool suunata õpilast õppima ei väikeklassi, ei lihtsustatud õppekavale ega erikooli – kõigeks selleks peab olema lapsevanema luba. Kui ema-isa otsustavad, et nende lapsel pole häda midagi ja kõik jätkub endistviisi, on kõige suuremad kaotajad kaasõpilased.

Edasi lugemiseks:

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee