Eesti uudised

Suitsev suu ajab kärbseid pähe ehk Miks ja kuidas valetatakse? 

Viljar Voog, 1. detsember 2019 09:44
SÕNAKÕLKSUD: Kõik teavad, et valel on lühikesed jalad, aga ära ei tasuta unustada ka buratinolikku pikka nina!Foto: Alamy / Vida Press

Eesti vabariigi minister astub riigikogus kõnepulti ja räägib juttu, mille ebatõepärasust tõendavad peagi dokumendid. Asi lõppeb peagi tema valitsusest lahkumisega. Veidi rohkem kui kuu aja jooksul on nii läinud juba kahel korral. Kuigi poliitikud eelistavad selliseid juhtumeid nimetada „vasturääkivusteks“, küsime meie otse ja keerutamata: miks inimene valetab?

„Inimesed tahavad põgeneda ebamugavate olukordade eest,“ selgitab valetamise tausta psühholoogiadoktor, Miltton New Nordicsi juhtimisnõustaja Eva-Maria Kangro. „Valetamisel on erinevaid aspekte: ühelt poolt tahetakse endast jätta soovitud või isegi ihalduspärast muljet, aga teisalt kardetakse karistamist. See on üsna automaatne ja loomulik reaktsioon, et inimesed üritavad leida viise, kuidas terve nahaga pääseda.“

Esimesele õnnestunud valele võib peagi järgneda teine-kolmas-kaheksas. Intelligentsele luiskajale muutub see justkui mänguks: kui keerulise võrgu ta suudab oma lugudega kududa, enne kui keegi ta paljastab. („Sellest saab ajugümnastiline mõnu.“) Kes aga teemat endale nõnda lahti ei mõtesta, näeb lihtsalt, et õnnestunud vale tõi talle kasu – piitsa asemel prääniku. „Võib ju öelda, et valetamisest võib sõltuvusse jääda, aga selles mõttes, kui inimene õpib ära, et vale toob talle tõest rohkem kasu,“ ütles Kangro. „Tavaliselt küll väga lühikeses perspektiivis, aga sageli inimesed ei tahagi kaugemale ette mõelda.

Edasi lugemiseks:

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee