Eesti uudised

GALERII JA REPORTAAŽ | Streik kliimasoojenemise vastu ei jätnud kedagi külmaks (138)

Kristiina Tilk, 29. november 2019, 16:16
Noorte kliimastreik ja rongkäikFoto: Heiko Kruusi
"Kuulge, kas te ise ka saate aru, et jumal on see, kes ilma juhib? Sellest pole kasu, et te siin karjute?" hüüab pahur härra läbi Tallinna vanalinna marssivatele kliimastreikijatele. Korduvalt. Keegi ei tee teda kuulma. On vaid pilgud, mis tahaksid temalt Rootsi koolitüdruk Greta Thunbergi kombel küsida: "Kuidas te julgete?" 

Kodanikuliikumise Fridays for Future eestvedamisel toimus 29. novembril kliimastreik neljas Eesti linnas: Tallinnas, Tartus, Pärnus ning Kärdlas.

Reede keskpäev ja riigikogu lossiplats. Külm tuul lõikab läbi ihu. 

Streikijad tantsisklevad jalalt jalale, peos loosungid, mis peaksid kõnelema nende eest: "Iga päev on kliimakriis!", "Päästke naised, lapsed ja planeet!", Kõik tuleviku nimel!", "Kummal pool ajalugu sina seisad? Seisa elava planeedi eest. Seisa meiega." Tunnen end nagu võõrkeha tantsisklevate streikijate seas. 

Tunnen end teiste seas natukene võõrkehana, sest mõtlen aina, kuidas sooja saada. Torkan ühe külmetava käe sügavale jopetaskusse, teisega tirin ninale salli.

Kuulen, et kuskil pakutakse kuuma teed. Kuid rahvamass mu ümber on järjest tihedam, mistõttu loobun raske südamega sooja rüüpe toomisest. 

Lohutab teadmine, et kui kõned peetud, algab rongkäik. Bändi lavale tulles tantsin kaasa.

Jälgin ümber pea plastikust kõrvaklappe kandvat noormeest, kilepakendist pähkleid nosivat tüüpi, värviliseks võõbatuid päid ning mõtlen: "Kas need sobivad siia?"

Tahaksin, aga ei tihka küsida.

Nagu taeva kingitus, saabub lavalt kaudne vastus, kui üks esinejatest ütleb, et keegi meist pole täiuslik. Tema sööb näiteks liha ja joob piima, ostis endale mütsi, jope ja kindad. 

Viimased unustas paraku küll koju, kuid mõte on selles, et me kõik peaksime tarbima vähem. 

Veganite sõnum on, et lihast tuleks täielikult loobuda, sest see on parim viis päästa planeet. 

Mida minutid edasi, seda rohkem koguneb igast ilmakaarest uusi nägusid. Aega streikimiseks on näpistatud nii koolitundide kui töötegemise arvelt.  

Saatjaks uudistavad pilgud, rõõmsad näod

Sõnavõtud lõppenud, algab oodatud rongkäik. Tõeline möll läheb lahti. Selle sõna kõige paremas tähenduses. Muusika mängib, trumm mürtsub, ürituse eestvedajad hoiavad meeleolu üleval hüüdes ruuporitesse lauseid, mida osalejad nende järel korrata saaksid. 

Meeleavaldajad marsivad läbi vanalinna kitsaste tänavate. Ometi ei jää keegi kellelegi ette: inimesed uudistavad, naeratavad, telefonide kaamerad nende käte vahel välguvad. 

Et ka turistid aru saaksid, millega on tegemist, antakse streigi sõnum lühidalt edasi ka inglise keeles. 

Jõuluturult möödudes tundub idee vähem tarbida kuidagi eriti kontrastne. Eriti veel mustal reedel, mil kõikjal pakutakse soodushindadega tooteid. 

Ainult üks vanem härra Raekoja platsil ütleb, et temale selline asi ei istu. Ta püüab streikijatele korduvalt mõista anda, et ei nemad ega mitte keegi teine siin ilmas saa kliima soojenemise vastu, sest jumal taevas on see, kes kõike juhib.

"Arvate nii?" küsin temalt. 

"Kuulge! Jumal taevas on otsustanud, et nüüd võivad homod ka kirikus käia. Millest me veel räägime?" vastab ta. 

Jõudnud rongkäiguga Tammsaare parki, ei paista pahast härrat enam kuskil. Üldse on pargis üllatavalt vähe inimesi. 

Sellest hoolimata lasevad meeleavaldajad häälepaelad valla ning laulavad ühiselt. Vaikselt, et koos. 

Osalejaid tänatakse ning lubatakse - kui midagi ei muutu, ollakse 2020. aasta 15. märtsil taas üheskoos oma meelsust näitamas. 

Meeleavaldustega nõuti, et Eesti valitsus koostaks tegevuskava, mis vähendaks Eesti panust kliima soojenemisse.

“Kuidas te julgete hävitada meie tulevikku?” küsis Greta Thunberg 23. septembril ÜRO kliimakonverentsil. Seda küsivad ka meie aktivistid Eesti poliitikutelt - kuidas te julgete jätkata põlevkivi põletamist, kui kliimakriis on juba käes? Kuidas te julgete teeselda, nagu meil oleks kliimamuutuste pidurdamiseks aega aastakümneid?

“Et demokraatlikus riigis midagi muuta, tuleb selleks veenda poliitikuid, et on piisavalt inimesi, kes seda muutust väga tahavad,” ütleb kliimastreikide algataja 17-aastane õpilane Kristin Siil.

Samal teemal

27. september 2019, 21:46
ÕL VIDEOD JA GALERII | Noored kogunesid Toompeale kliimastreigile
25. september 2019, 16:52
ÕL VIDEO | Kliimastreikide algataja: kurb, et Eesti on sabassörkijate seas
20. september 2019, 16:51
GALERII | KLIIMASTREIK: üle maailma kogunesid miljonid noored, et avaldada meelt looduse kaitseks
29. mai 2019, 15:57
Kliimastreikijate vastulause Martin Helmele: Eesti tuleviku eest seismine on kodanikukohus, mitte sigadus

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee