Eesti uudised

Toomas Asser: üksnes targalt tegutsedes saame ka saja aasta pärast rääkida Eesti rahvusülikoolist (1)

Kristjan Roos, 28. november 2019, 18:37
Tartu ülikooli rektor Toomas Asser usub, et emakeelse ülikooli alusepanijatel oleks põhjust praeguse ülikooliga rahul olla.Foto: Aldo Luud
Tartu ülikooli rektor Toomas Asser ütleb, et võrreldes paljude teiste maailma tippülikoolidega on rahvusülikoolil nii-öelda topeltvastutus, olles samal ajal nii tipptasemel kõrgharidus- ja teaduskeskus kui ka keele, kultuuri ja haritud ühiskonna hoidmise eest seisja.

Rahvusülikooli juubelipidustused on toimunud juba mõnda aega. Millised hetked on teile senimaani enim südamesse läinud?

Samal teemal

Oleme rahvusülikooli juubelit tähistanud väga eripalgeliselt ja iga üritus on pakkunud omamoodi meeldivaid hetki. Eriliselt soe ja kokkuhoidev õhkkond oli näiteks Eesti rahvusatlase esitlusel, kus oli ühelt poolt tunda ülikooli geograafide suurt rõõmu sellest, et nende ühine aastatepikkune pingutus on vormunud niivõrd esinduslikul kujul, teisalt aga külaliste erakordset huvi selle märkimisväärse teose vastu. Sümpaatne oli näha ootamatult suurt rahvahulka ülikooli ajaloomuuseumi valges saalis toimunud rahvusülikooli mündi ja margi esitlusel.
Ent kuna juubeliürituste kulminatsioon on ees, koguneb meeldejäävaid hetki ja emotsioone kindlasti veel omajagu.

Kuidas teile tundub, kas need haritlased, kes rahvusülikooli 100 aastat tagasi lõid, oleksid ka praeguse ülikooliga rahul?

Sada aastat tagasi oli Eesti haritlaskonna soov saada omakeelne ülikool meie enda Eesti inimeste jaoks. Ent siis oli ka kindel teadmine, et edukas ja avara pilguga ülikool peab tegutsema rahvusvaheliselt. Tartu ülikool on eestikeelne ülikool, aga rahvusvaheline koostöö on meie igapäevatöö loomulik osa. Meie teadustöö on maailma ülikoolide võrdluses väga kõrgelt hinnatud ja meie noored ei pea hea hariduse saamiseks minema välismaale. Seega jah, ma usun ja loodan, et emakeelse ülikooli alusepanijatel on põhjust rahuloluks.

Mis on nüüdse Tartu ülikooli suurimad trumbid? Mille kallal tuleb aga iga päev vaeva näha, et need trumbid ei kaoks?

Me oleme maailma ainus eestikeelne täiskatvusega tippülikool. Selle rolliga kaasnevad kõik muud saavutused, mis on seotud meie teaduse ja hariduse tipptasemega. Kindlasti tuleb nii ülikoolil kui ka riigijuhtidel vaeva näha kõrghariduse ja teaduse toetamise ja stabiilsuse tagamisega, et praegune tase mitte üksnes ei püsiks, vaid ka paraneks. Et meie enda Eesti noortel oleks võimalus õppida oma kodumaal kõrgtasemel ülikoolis ja et meie teadlastel oleks võimalus töötada Eestis, eestlaste heaks. Meie kõrge taseme teeb veelgi hinnatavamaks asjaolu, et võrreldes paljude teiste maailma tippülikoolidega kanname meie nii-öelda topeltvastutust, olles samal ajal nii tipptasemel kõrgharidus- ja teaduskeskus kui ka keele, kultuuri ja haritud ühiskonna hoidmise eest vastutaja.

Milline võiks olla rahvusülikool 100 aasta pärast? Ja kas peamine õppekeel on siis ikka eesti keel?

Oma emakeele üha süsteemsema hoidmisega tegelevad praegu kõik Euroopa tippülikoolid, seega pole ka rahvusvahelisel tasandil kellelgi soovi muuta kogu kõrgharidus- ja teadusruumi ingliskeelseks. Vastupidi, mõistetakse, et iga keel on väärtus ja et seda tuleb hoida. Meie eelis teiste ülikoolidega võrreldes on see, et emakeele hoidmine pole meile mitte vabatahtlik tegevus, vaid rahvusülikoolina on see meie kohustus. Niisamuti on meie kohus töötada selle nimel, et Tartu ülikool oleks tipptasemel. Meil ülikoolis on selleks olemas teadmised, inimesed ja maailmatasemel tehnoloogilised võimalused, nüüd on vaja ühist mõistmist ka riigivalitsemise tasandil.

Kas 1. detsembri aktuseks on teil pidukõne juba valmis? Kindlasti ei taha te seda juba ette paljastada, aga küsiksin ikkagi: mis on teie kui rektori sõnum rahvusülikooli juubeli puhul nii ülikooliperele kui ka kõigile eestlastele?

Aulaaktuse kõne on üks väga paljudest kõnedest, millega tuleb rahvusülikooli juubeliüritustel üles astuda. Aga see kõne on viimistlemisel. Mõistagi tuleb emakeelse ülikooli juubelil rääkida meie keelest, aga rääkida tuleb ka ülikooli tulevikust, millise sihi võtame endale järgmiseks aastasajaks. Peamine on, et me kõik mõtleksime tulevikkuvaatavalt oma praeguste otsuste või otsustamatuse võimalikele tagajärgedele, et tajuksime endi vastutust mitte ainult Eesti ühiskonda, vaid kogu maailma puudutavate probleemidega tegelemisel. Üksnes targalt tegutsedes saame ka saja aasta pärast rääkida Eesti rahvusülikoolist. Praegu aga soovin nii ülikooliperele kui ka kõigile eestlastele õnne eestikeelse Tartu ülikooli ja eestikeelse kõrghariduse juubeli puhul.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee