Alles see oli, kui suurejooneliselt tähistati Eesti riigi sajandat sünnipäeva. Nüüd, täpsemalt pühapäeval ehk 1. detsembril saab saja-aastaseks meie rahvusülikool.Foto: Andres Varustin
Kristjan Roos, Linnalehe vastutav toimetaja 28. november 2019 18:34
Alles see oli, kui suurejooneliselt tähistati Eesti riigi sajandat sünnipäeva. Nüüd, täpsemalt pühapäeval ehk 1. detsembril saab saja-aastaseks meie rahvusülikool.

Nagu Tartu ülikooli praegune rektor Toomas Asser on märkinud, saab 1. detsembrit 1919 pidada ka eestikeelse kõrghariduse 100. sünnipäevaks. Täna, 100 aastat hiljem, muheleks ilmselt ka rahvusülikooli üks loojatest, esimene kuraator rektori ülesannetes Peeter Põld, kui näeks, et tema ja ta aatekaaslaste maha pandud seemned on kandnud väga häid vilju. Tartu ülikool on ainus Baltimaade ülikool maailma parimate ülikoolide 1,2% seas, ta on maailma 1% viidatuimate ülikoolide ja teadusasutuste hulgas 12 teadusvaldkonnas.

Need ilusad näitajad teevad rahvusülikooli iga õppejõu ja tudengi, aga ka vilistlase uhkeks. Teisalt on selgemast selgem, et nii nagu kõiki kõrgkoole, ootavad ka Eesti rahvusülikooli lähiaastatel ees suured väljakutsed. Juba kümme aastat tagasi, rahvusülikooli 90. aastapäeval, märkis aastatel 1993–1998 rektor olnud Peeter Tulviste, et ülikoolil tuleb vastata küsimustele, kuidas globaliseeruvas maailmas ellu jääda ja kas eestikeelsel teadusel on üldse tulevikku.

„Rahva identiteedi püsimiseks ja sellele hinnangute andmiseks jääb eesti keel minu uskumuse järgi ikka usutavasti alles,“ mõtiskles Tulviste intervjuus Linnalehele. Ta möönis aga ka, et täppis- ja loodusteaduste puhul tuleb arvestada seda, et rahvusvaheliseks töökeeleks on kujunenud inglise keel, nii nagu omal ajal tehti teadust ladina, mitte rahvuskeeles.