Seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas 2014. aastal paigutati NATO liitlasväed Ida-Euroopa piiririikidesse.Foto: Tiina Kõrtsini
Marvel Riik 28. november 2019 11:25
Detsembri alguses toimuv NATO tippkohtumine Londonis on Eesti poliitladviku muretsema pannud, kuna erinevad riigijuhid on esinenud sõnadega, mis näitavad, et sõjaliidul on probleeme. „Kuna kõik mäletavad 2018. aasta Brüsseli tippkohtumisel toimunut, siis pelgavad riigijuhid vist kõige rohkem USA presidendi väljaütlemisi,“ märkis rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Martin Hurt. 

Detsembri alguses toimuv NATO tippkohtumine Londonis on Eesti poliitladviku muretsema pannud, kuna erinevad riigijuhid on esinenud sõnadega, mis näitavad, et sõjaliidul on probleeme. „Kuna kõik mäletavad 2018. aasta Brüsseli tippkohtumisel toimunut, siis pelgavad riigijuhid vist kõige rohkem USA presidendi väljaütlemisi,“ märkis rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Martin Hurt. 

Mäletatavasti oli Ühendriikide president Donald Trump mullu NATO tippkohtumisel väga järjekindel nõudmises, et liitlased peavad oma kaitsekulutusi tõstma, et ükskord jõuda kuldse 2% nõudeni. Trump rääkis suisa sellest, et Ühendriigid võivad üksi edasi minna, kui liidu teised liikmed ei täida nõudmist. 29 liikmesriigis täidavad seda vaid üksikud riigid, sealhulgas Eestit.

Toona lõppes kõik Brüsselis siiski positiivselt. Kohtumise lõpuks teatas Trump, et on tehtud tohutu progress ja liidu liikmed on nõustunud panustama senisest rohkem. NATO oli taas ühtseim ja tugevaim kui kunagi varem.

Edasi lugemiseks: