Juhtkiri

Juhtkiri | Kas ametnikud peavad kartma? (4)

ohtuleht.ee, 26. november 2019, 17:32
Kui maaeluministeeriumi kantsleri Illar Lemetti ametist vabastamine poleks kõikuma löönud usaldust riigiametnike ja poliitikute vahel, siis vaevalt tundnuks peaminister Jüri Ratas vajadust kokku kutsuda kõigi ministeeriumide kantslerid, et öelda neile: „Eesti riigiametnikud peavad vajadusel juhtima seaduserikkumistele õiguskaitseorganite tähelepanu ning saavad teistest probleemsetest olukordadest teavitada oma juhti, riigisekretäri või peaministrit. Põhjendamatut poliitilist sekkumist nad oma töös kartma ei pea.“

Iseasi, kas nendest sõnadest ametnike töörahu tagamiseks päriselt piisab, kui peaminister on samas korduvalt näidanud – ja mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes –, et miski pole talle olulisem kui töörahu säilitamine tema juhitavas valitsuses. Et viimane on tihti tähendanud eelkõige koalitsioonipartner EKRE ja eriti selle juhtperekonna Helmete tahtmise järgi paindumist, tuleb Ratase öeldut nüüdki vaadata siseminister Mart Helme väljaütlemise kontekstis. Viimane lubas lähimal ajal lauale tuua avaliku teenistuse seaduse muutmise ettepanekud, nimetades seda karuteeneks, mille eest on kõrgemad riigiametnikud tänu võlgu Lemettile.

Tähelepanuväärne on ka keskerakondlase Oudekki Loone avaldus, et kantsleri ametikoht vajaks ülevaatamist, asendades selle ametikoha aseministri omaga, kes vahetuks valimistega samamoodi nagu valitsuski. Nagu EKRE saab Lemetti ametist vabastamisest rääkides viidata, et see pole mingi erakondlik kius, kui samas paadis oli ka keskerakondlasest haridusminister Mailis Reps, siis samasugune üksmeele otsimine koalitsioonipartnerite seas käib selleski küsimuses.

Süvariigiusku poliitikutega ühe katuse all töötavaile ametnikele tasub aga oma ülesannete täitmisel soovida meelekindlust, sest õige hõlma ei hakka keegi. Olgugi, et vajadusel tuleb seda õigust taga ajada suisa kohtus, nagu ilmselt juhtub kantsleriametist priiks tehtud Lemettiga.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee