Kommentaar

Kalle Kroon | Priit Värkist Paides ehk Kuidas olla linnapea? (3)

Kalle Kroon, ajaloolane, Isamaa, 25. november 2019, 15:25
Kiriku samba katkine baas.Foto: Kalle Kroon / Erakogu
Kalle Kroon kirjutab vastuseks Paide linnapea Priit Värki (Isamaa) 22. novembril ajakirjanikele antud kommentaarile, et rassistliku sõnumiga särki kandnud Paide linnavolikogu liige Andres Põllu polevat piisavalt pädev volikokku kuulumiseks, et särgiskandaal on kontekstist välja kistud.

1. jaanuar aastal 1573. Kui Paidet piiravad vene väed olid juba linna sisse murdmas, kõlas piiratavast kirikust linna keskväljaku ääres vastu kiriku seinu põrkavate kuulide kõlksatuste saatel kõrvulukustav prahvatus. Paide Püha-Risti kirikusse kogunenud elanikud olid otsustanud end parem koos kirikuga õhku lasta kui venelaste ja tatarlaste kätte langeda. Eesti üht unikaalseimat, ilmselgelt Reini äärsete arhitektuurimõjutuste ja eenduva kellatorni ning risthoonega kirikut ei olnud enam, nii nagu ka suuremat osa linnast ja linna kaitsjaist.

Või siiski! Kui kümme aastat tagasi viis arheoloog Villu Kadakas sama kiriku vundamendile rajatud tänase Paide kiriku juures läbi arheoloogilisi kaevamistöid, juhtis ta tähelepanu ühele suurele tabletikujulisele paekivist esemele, mis kuidagi praeguse kiriku juurde ei kuulunud ja mis osutus olevat ei midagi muud kui õhkulastud kiriku samba alus ehk baas. Nii et vähemalt üks tervikdetail keskaegsest Paidest on siiski alles! Terve 2018. aasta sai linnavalitsusele räägitud vajadusest see ese viia vihma ja tuule käest kirikusse varju ja koostada ka näitus sellest, mis keskaegsest kirikust veel alles.

Linnapead ajalugu ja raamatud ei huvita?

Veebruar 2018. Istudes ajalooharidusega ja Isamaasse kuuluva Paide linnapea Priit Värkiga raekojas, selgus vestluse käigus, et teda see teema ei huvita, ta on hoopis sportlane, viidates samas asuvale malelauale. Kui mu mälu mind ei peta, siis sai kunagi Mart Laari soovitusel erakonda astutud just erakonna kultuuri- ja mitte spordilembuse ajendil. Mis Paidesse puutub, siis spordilembusega paistavad seal silma hoopis sotsiaaldemokraatidest linnaametnikud, kes veavad süstemaatiliselt linna keskväljakule liivamägesid, et lasta seal sportlastel võrkpalli mängida. Hästi, viisin siis jutu teisele valulisele teemale – millal taasavatakse Paides korralik raamatupood? Miks on linnal kadunud soliidne joon ja pale? Vastuseks andis Värk, et raamatupoel pole mõtet, kes neid raamatuid ikka loeb või ostab. See vastus tegi tummaks. Mäletan siiani neid omaaegseid sabasid raamatupoe ukse taga, ja mäletan ka seda, kuidas inimesed otsisid tikutulega taga mu enda kirjutatud raamatut Paide ajaloost, mida aga kusagil müüa ei saanud.

Saabus 2018. aasta juuni. Olime õde Tiiuga Paide kiriku ees, kui üle keskväljaku jalutab raekojast joonelt Värk meie juurde, üksnes selleks, et teatada – meie midagi näituse koostamise ega samba aluse kaitseks ette ei võta. See oli juba tõsiselt rabav. Olgu, jätnud siis asi nagu ta on, aga selline käitumisviis oli juba nahaalselt otsene solvang – mitte ainult minu, vaid kogu Paide ajaloo ja elanike vastu. Kuigi kirikut haldab kogudus, on kirik siiski avalik ruum ja selle ajalooväärtuste eest peab hoolt kandma ka linn, eriti kui kultuuriväärtused paiknevad väljaspool koguduse jurisdiktsiooni.  Ent näib, et südasuvise talitee rajamine kaasava eelarve abil Paidest Valgma küla turismitallu, puude maharaiumine keskväljakul ja Pika tänava kui linna tuiksoone sulgemine on linnavalitsusele tähtsam.

Ohtlik rahva mälu

Kätte jõudis 2019. aasta kevad. Kiriku taha minnes selgus jalustrabav vaatepilt. Selgus, et samba alus oli vahepeal purustatud, keskelt pooleks. Nüüdsest pole Paides enam mitte ühtegi keskaegset tervena säilinud ehitusdetaili, kusjuures häving saabus linnapea otsesel kaasabil.

Lugedes Priit Värki õelaid torkeid linnavolikogu liikme Andres Põllu aadressil, kerkib tahes-tahtmata silme ette küsimus – kas Tartust pärit Priit Värk on ikka Paides oma õigel kohal, või meenutab tema tegevus pigem Ivan Hirmsa tatarlasi, kes tulevad ei tea kust ja lähevad ei tea kuhu, ent oma peatuspaigas suudavad korda saata kaose? Kelle huve Värk õigupoolest esindab, ja milline on tema pädevus? Andres Põllu on seevastu Paides sündinud ja kasvanud, ja nagu väga paljud põlispaidelased, võin ka mina öelda, et vaevalt leidub teist meest, kes on linna hea käekäigu eest nii palju muret tundnud kui tema.

Särgiskandaal on antud juhul kontekstist välja kistud ja ajendatud lootusest sulgeda suu sellel, kes meie vaikival ajastul veel rääkida üritab. Mäletame omaaegset lugu särgiga, millel tekst „kommarid ahju.“ Selle sõnum oli otsene ja sisaldas juba nimekirja neist, keda see võiks ähvardada. Tegelikult pole tegu millegi enama kui poliitilise satiiriga. Kirsiks tordile osutus aga Priit Värki sel kuul tehtud avaldus, just nagu oleks mina pärit „valest erakonnast,“ kui soovisin linnavalitsuselt veidi vahendeid, et teha ettekanne Paide kindluse ehitusjärkudest läbi ajaloo. Neid vahendeid, kuigi sisuliselt tühiseid, loomulikult ei antud. Pole kirikut, pole ka kindlust ja ohtlikuim asi on rahva mälu.

Kas äkki pole Priit Värk ise valesse erakonda astunud?

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee