Juhtkiri

Juhtkiri | E-riigi plaan B rottide vastu (5)

Ohtuleht.ee, 22. november 2019, 17:21
Kui haavatavad on riigi elutähtsad süsteemid, nägime mitte ainult hiljuti Kagu-Eestit räsinud tormi näitel, vaid ka äsjase netikatkestuse põhjal. Et viimasel juhul olid süüdlasteks 300 meetri jagu kaablit kahjustanud rotid, siis võinuks juhtum ju naljakaski olla, meenutades, kuidas rotid viisid ära Tootsi pere kapsaraua, kui läbinäritud kaabli tõttu poleks mõneks tunniks halvatud olnud suur osa riigi e-teenustest.

Niisiis tuleb nagu tormigi puhul küsida ka netikaabli puhul ilma igasuguse naljata, milline on riigi plaan B nii elektri kui ka side kindlustamisel ka tavapärasest erinevates olukordades. 

Küsimus on õigustatud, sest tormi ajal jagasid eri struktuurid vastukäivaid soovitusi: voolugeneraatorist sõltuv Võru haigla soovitas hädalistel minna mõnda teise haiglasse, samal ajal manitses päästeamet autodega mitte liikuma. Kas nüüdki teab Eesti iga elanik, et kui digiretseptiga ei õnnestu hankida elutähtsaid ravimeid, siis tuleks pöörduda EMOsse? Pikema katkestuse korral aitavad aga minevikulahendused: tööpäeval saab perearst välja kirjutada paberretsepti.

Värske infotehnoloogia- ja väliskaubandusminister Kaimar Karu tõdes, et looduse vastu ei saa. Ent nagu tormile eelneb hoiatus, peaks füüsiliselt piisavalt kaitsmata kaabel olema omaette ohumärk – olgu ründajaks siis rott või keegi-miski muu, kriisi korral tegutsemise ja elanikkonna teavitamise plaan peab varakult valmis olema. Nüüd on eesmärk tagada, et kõik teenused saaksid edaspidi automaatselt teisele magistraalvõrgule ümber suunatud.

Suures plaanis kujutab riigivõrgule suurimat ohtu aga just rahapuudus, nagu tunnistab riigivõrgu juht. Ehk siis: kes end ootamatuste vastu kindlustada ei raatsi, maksab selle raha paranduskuludena lõpuks niikuinii – viiviseks ajakulu ja muud ebameeldivused.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee