Nädala TOP

TOP 5 | Alampalga tõus teeb vaesemaks (7)

Elis Kusma, toimetaja, 22. november 2019, 17:21
Foto: Julia Vakina
Alampalga kerkimine järgmisest aastast 584 euro peale kuus on vaevu rõõmu-uudis, kui tööjõupuuduse tingimustes on sellise palga saajaid eeldatavasti tunduvalt vähem kui neid, kes alampalga tõusu tõttu peavad senisest rohkem maksma lasteaia kohatasu ja/või elatusraha – olenemata sellest, kas nende palk tõuseb või püsib paigal. Kas iga-aastane kindel hoop lapsevanemate rahakoti pihta on peresõbralikuks pürgivas riigis ikka kohane?

Varuplaan osutus valeks?

Siseminister Mart Helme pajatus Soome ajakirjanikele, et kriisis NATO tõttu on Eestil vaja valmistuda plaan Bks, osutus järjekordseks koalitsioonikaaslaste poolt silumist vajavaks väljaütlemiseks: mõeldud olevat vaid iseseisva kaitsevõime tugevdamist. Arvestades aga EKRE kalduvust skandaalidesse sattuda, peaks partnereid eriti murelikuks tegema Helme instinkt süüdistada esmalt ajakirjanikke tema valesti tõlgendamises: helifailidest ilmnes, et ministrit tsiteeriti täpselt.

Kas Järvik pääseb noomitusega?

Pärast minister Mart Järviku tegutsemist uurinud komisjoni järeldusi, et minister on tõepoolest valetanud ja liigselt sekkunud allaasutuse töösse, tõstatub taas küsimus, kas selline minister sobib ametis jätkama. Raport võiks olla soodne võimalus Jüri Ratasele nõuda Järviku tagasiastumist, paistmata EKRE suhtes ülekohtuselt karm. Ent millest siis viivitus otsustamisel? Kas ikka tuttav mure, et vanast ei saa loobuda, kuniks uus pole veel leitud?

Tühjad ähvardused

Tartu abilinnapea ja Reformierakonna juhi poolt avalikuks tehtud ähvardused on innustanud paljusid teisigi poliitikuid neile suunatud räigusi avaldama. Küll aga pole alust spekulatsioonidel, et ühed oleks teistest võrdsemad: kriminaalmenetlust alustatakse tõepoolest vaid juhul, kui politsei kahtlustab otsest ohtu. Kas tühjade ähvarduste pildujad tuleks siiski õiguslikult vastutusele võtta, selles näib eri ilmavaadete esindajatel olevat erakordne üksmeel.

Kes tegi valesti?

Haabneeme koolijuhi vallandamine pärast õpilaste väärkohtlemise ilmsikstulekut ei leidnud mõistmist koolipere poolt: mida tegi direktor valesti, kui noomis ja seejärel vallandas lapsi tõuganud õpetaja? Pärast direktori ametissejätmist on õigustatud küsimus, kas selline rapsimine ei kõnele mitte kooli, vaid hoopis Viimsi valla kehvast juhtimisest.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee