Repliik

Olev Remsu | Politsei tegutseb valikuliselt (8)

Olev Remsu, kirjanik, 21. november 2019, 11:40
Foto: TAIRO LUTTER
Peaksime olema seaduse ees võrdsed, ent ei ole. Mõne inimese puhul hakkab politsei asja uurima siis, kui tollele inimesele on tehtud tapmisähvardus, mõne puhul mitte. Et las tapavad, tema ei kuulu nomenklatuuri. Mina sain politseist oma avalduse peale vastuse, mille toon allpool. Avaldasin toona artikligi, mis hiljem ilmus ka mu publitsistakakogumikus „Aja kirju“.

Pärast pikka kõhklust ning sõprade tungivaid soovitusi tegin 19. augustil (2015) avalduse politseile:

"Olen saanud kelleltki Kristjan Murmurilt kaks ähvarduskirja privaatsõnumina Facebooki kontol. Oletatavasti on tegu varjunimega, olen täheldanud sellenimelise hästi räigeid kommentaare Delfi ja ajalehtede kommentaariumides. Too murmur tähendab ju inglise keeles porisema-ümisema. Siin on ähvardused:

1. mai 2015:

põgenikud, tulge, palun! Need põgenikud saadame sinna kus sa elad ja pagulaskeskuse ehitame ka sinna kus sina elad, tead mees, mul pole ausaltöeldes sooja ega külama kui sinusugune põhjakiht maha tapetakse, see siis seoses venemaaga.

18. august 2015:

kle vanaätt, mine rahune nüüd maha, siin eestis otsustame meie  kuidas me elame, oli arusaadav v?

Nähtavasti on tegemist reaktsiooniga minu arvamuslugudele „Põgenikud, tulge, palun!“ ja „Ksenofoobia valitsuse tasemel“ ajalehes Postimees 29. aprillil ja 18. augustil tol aastal."

Politseist tuli esmalt kähku kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatis nr 15257000226:

"Politsei- ja Piirivalveameti dokumendiregistris on 19.08.2015. a registreeritud nr 2.1-3/24924-1 all ja PPA Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonnas on andmekogus MIS 24.08.2015. a juhtumina nr 2570150001654 registreeritud Teie avaldus selle kohta, et olete saanud 01.05. ja 18.08.2015. a privaatsõnumitena oma Facebooki kontole Kristjan Murmuri nime kasutavalt isikult ähvarduskirjad: 1. mai 2015: „põgenikud, tulge, palun! Need põgenikud saadame sinna kus sa elad ja pagulaskeskuse ehitame ka sinna kus sina elad, tead mees, mul pole ausaltöeldes sooja ega külama kui sinusugune põhjakiht maha tapetakse, see siis seoses venemaaga“, 18. august 2015: „kle vanaätt, mine rahune nüüd maha, siin eestis otsustame meie kuidas me elame, oli arusaadav v?“, mida seostate oma arvamuslugudega Postimehes 29. aprillil ja 18. augustil, ja millega seoses on Teile tekitatud moraalset kahju ja soovite nende juhtumite menetlemist.

Teoreetiliselt võiks olla tegemist KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteoga ehk ähvardamisega, milleks on tapmisega, tervisekahjustuse tekitamise või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamine, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Kristjan Murmuri nimelist isikut politsei andmebaasi kohaselt ei eksisteeri ja pole ka alust arvata, et sellele kasutajanimele vastav isik üldse elaks ja tegutseks Lääne maakonnas.

Kriminaalmenetluse alustamine saab toimuda üksnes siis, kui selleks on olemas ajend ja alus, milleks on vastavalt KrMS § 194 lg 1 ja 2 kuriteo teade või kuriteole viitav muu teave ning kuriteotunnuste sedastamine selles. Põhjendamatu eeluurimisega võidakse riivata ka nende isikute õigusi, kelle suhtes eeluurimist läbi viiakse. Seepärast  alustatakse kriminaalmenetlust üksnes siis, kui esineb küllaldaselt andmeid kuriteo toimepanemise kohta.

Kriminaalmenetlus jääb alustamata olukorras, kus kriminaalmenetluslike vahenditega tuleks menetlejal alles otsida alust ja ajendit kuriteofakti kohta ning seda ei saa alustada pelgalt kaebaja subjektiivse arvamuse põhjal, et keegi on tema arvates pannud toime kuriteotunnustega teo.

Kriminaalmenetlus ei ole menetlusliik, mida alustatakse nii-öelda igaks juhuks ning selleks, et alles kuriteotunnuseid sedastada või neid otsida."

Mida sellest arvata?

Ei muud, et ähvardajad võivad tunda end karistamatult, nende selja taga on politsei tugi.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee