Maailm

Briti konsulaadi töötaja: hiinlased piinasid mind! (4)

Toimetas Greete Kõrvits, 20. november 2019, 19:35
Meeleavaldaja briti konsulaadi juures hoiab näo ees joonistust Simon Chengist.Foto: EPA/Scanpix
„Nad panid mind ahelatesse, sidusid silmad kinni ja tõmbasid koti pähe,“ kirjeldab 29aastane Simon Cheng. „Ütlesid mulle, et töötavad salateenistuse heaks ja et mingid inimõigused siin ei kehti.“ Sedasi algas tema viisteist päeva kestnud piinarikas vangistus.

Cheng on ise Hongkongi kodanik, kes töötas pea kaks aastat linnas asuvas Suurbritannia konsulaadis. Tema tööülesandeks oli Šotimaa ja Hiina ärisuhete edendamine, mistõttu pidi ta ka palju Hiinas käima. Kui ta selle aasta augustis järjekordselt Hiinast tagasi reisis, nabisid piirivalvurid ta kinni ja andsid üle ametnikele, kes ta pooleks kuuks kongi pistsid.

Samal teemal

Vangistuse käigus sai Cheng tundmatutelt tüüpidelt peksa, samuti sundisid nad teda alla kirjutama ülestunnistustele, mille nood tema eest kirja panid. Süüdistus tema vastu seisnes selles, et ta olevat Hiina-vastaseid meeleavaldajaid agiteerinud.

Väike roll Chengil praegu Hongkongis toimuva keskel tõepoolest oli. Saatkond palus tal meeleavalduste kohta infot koguda ja maksis talle selle lisatöö eest. Kuna Cheng eraisikuna väga meeleavaldusi toetab, polnud ülesanne talle raske või vastumeelne. Nii tema ise kui ka briti valitsus rõhutavad, et tema ülesandeks polnud mingil viisil midagi korraldada, kedagi millekski õhutada või sekkuda – kõigest vaadelda ning nähtust saatkonnale ette kanda.

Hongkongi protestide ajendiks on nüüdseks juba tühistatud seaduseelnõu, kuid tegelikult käib möll üldisemalt ikka selle vastu, et Hiina mõjuvõim ei suureneks ning et säiliks praegune „üks riik, kaks süsteemi“-kord. Hongkongi ja Hiina piiril on endiselt piirivalvepunktid ja kontroll. Pärast uue Hongkong-Shenzhen kiirrongiliini avamist pani Hiina Hongkongi kesklinnas asuvas rongijaamas püsti piiripunkti neile, kes rongiga Shenzheni reisivad. Hongkonglased reageerisid sellele, et nende linna keskel istub Hiina piirivalve, väga pahaselt.

Just selles jaamas vahistasidki Hiina piirivalvurid rongilt maha tulnud Chengi. Nood toppisid ta teise rongi peale, suunaga tagasi Shenzheni, mille jaamas olid juba vastas kolm erariides Hiina kaitsepolitseinikku.

Nood nõudsid, et ta tunnistaks üles, et aitas rahutusi korraldada ning tundsid erilist huvi selle vastu, kas Suurbritannia ka mässajaid kuidagi toetab. Cheng tõstab käed pea kohale, et näidata, kuidas piinajad ta ahelaidpidi lae alla rippuma panid. Nood sundisid teda tundide viisi kükitama ja andsid peksa, kui ta asendit muuta üritas. Et ta magama ei jääks, käsutasid politseinikud teda Hiina hümni laulma.

Cheng kirjeldab, et niipea kui rahvusvahelisse meediasse ilmusid esimesed uudisnupud tema kummalisest kadumisest, muutus valvurite käitumine ootamatult meeldivamaks. Sel hetkel käis briti välisministeeriumis juba palavikuline töö tema aitamiseks. Neli päeva hiljem pääses ta vabaks.

Suurbritannia valitsus, kelle heaks Cheng töötas, usub, et mehe ütlused on tõesed. Tema juhtum võib niigi rahutus Hongkongis mässumeelsust veelgi süvendada. Nende muret oma suveräänsuse pärast ei leevenda kindlasti see, et Chengi sõnul hoidsid hiinlased vangis teisigi hongkonglasi. Seda väitsid ähvardavalt ka teda üle kuulanud hiinlased.

Pärast BBC intervjuu üleslaadimist kutsus briti välisminister Dominic Raab Hiina suursaadiku vaibale. Minister Raab kinnitas, et nende valitsus kavatseb Hiinalt nõuda, et Chengi piinanud isikud kindlasti karistada saaksid. Hiina ametliku versiooni kohaselt pidasid nad Chengi kinni kahtlustatuna prostitutsioonile kaasa aitamises. Süüdistus, mida ta ise mõistagi eitab.

Meedikud aitavad Polütehnilise Ülikooli tudengil segipekstud linnakust lahkuda.Foto: EPA/Scanpix

Mis Hongkongis toimub?

Hongkongis jätkuvad meeleavaldused, mis said alguse nn väljaandmisseaduse vastasusest. Seda hoolimata sellest, et Hongkongi parlament seaduseelnõu eelmisel kuul tagasi lükkas. Ülesärritatud hongkonglased ei usalda oma juhte, ammugi mitte Hiina keskvalitsust. Meeleavalduste taga pole laiemas mõttes mitte pelgalt eelnõu, mis juba tühistatud, vaid hongkonglaste hirm Hiina mõjuvõimu kasvamise ees.

Juunis alanud protestid nõudsid algselt väljaandmisseaduse eelnõu peatamist, ent on kasvanud demokraatia nimel peetavateks rahutusteks, millega rahvas nõuab Pekingi kontrolli vähendamist. Tuhanded tudengid varjusid mitu päeva järjest ülikoolide linnakutesse, peletades politseid tõkete, Molotovi kokteilide ja isegi noolte-vibudega. Kolmapäeva pärastlõunase seisuga on enamik tudengeid kas vahi all või vabatahtlikult jalga lasknud. CNNi andmeil istus Hongkongi Polütehnilise Ülikooli õppehoones, kuhu kogunes enim mässajaid, kolmapäeval vaid umbes 50 tudengit. Neil on otsas toit ja suuresti ka jaks. Teisipäevast saati võib märgata meeleavalduste jahtumist.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee