Poliitika

Mart Helme: on rumal mitte tunnistada, et NATO on kriisis (53)

Viljar Voog, toimetas Marvel Riik | Video: Martin Ahven, 20. november 2019 15:13
Mart HelmeFoto: Martin Ahven
Siseminister Mart Helme selgitustel tuleks tema juttu „plaan B-st“ võtta kui äratuskella, kuna Eestil on julgeoleku vaatevinklist küllaga murekohti. „Poliitikutele on vaja see olukord sõna otseses mõttes hõbekandikul ette tuua, et ka nemad saaksid aru, et praegu muutuvas julgeolekuolukorras on vaja astuda uusi ja senisest erinevaid samme,“ selgitas minister ajakirjanikele.

Helme selgitustel on Eesti kaitsevõimes mitmeid puudusi. Pole piisavalt soomusjõud, õhuruumi kaitsmisega on probleeme ja sisuliselt puudub nii rannikukaitse (rääkimata sellest, mis toimub vee all) kui ka kaitse saartel. „Kui agressor otsustab vallutada Hiiumaa, et tekitada endale uppumatu emalaev, kuhu panna üles õhutõrjesüsteemid, et lõigata ära meie varustamine õhu kaudu, siis me oleme äärmiselt haavatav,“ rääkis siseminister riigikogus ajakirjanikele.

Samal teemal

Rääkides lahti kõnekujund „plaan b“ tõi Helme välja mitu punkti. Esiteks on tegu esmase kaitsevõime tõstmisega tasemele, millel oleks reaalne heidutusjõud, mida on võimalik laiendada ka sisejulgeolekusse. „See on just see, mida me oleme viimased seitse kuud [siseministeeriumis] teinud. See on sisekaitse reservi loomine. Toimetulek võimalike massirahutustega, võimalike diversiooniaktidega – kõik see,“ rääkis Helme. „See on aga ka Kolme Mere Algatuse toetamine ja selles aktiivselt osalemine.“

Kolme Mere Algatus on regionaalne koostööformaat, mis  ühendab 12 Aadria mere, Läänemere ja Musta mere vahel asuvat Euroopa Liidu liikmesriiki: Austria, Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Leedu, Läti, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari. Formaadi partnerriikidest on Ameerika Ühendriigi ja Saksamaa. Selle eesmärk on edendada Euroopa riikide omavahelist dialoogi nii majanduses kui ka julgeolekus.

Helme sõnul rääkis ta kurikuulsas intervjuus Soome ajakirjanikele seda, mida talt küsiti: Venemaa, NATO… Eesti ajakirjanike küsimusele, kas NATO-le saab loota, vastas siseminister, et praegu mitte, kuna organisatsioon omadega kriisis. „On rumal seda mitte tunnistada. On rumal öelda, et kõik on kõige paremas korras, kui vaatame seda, kuidas Türgi Venemaaga tiiba ripsutab, kui vaatame seda, kuidas Türgi kavatseb osta Venemaalt õhutõrjesüsteeme, mis sisuliselt tähendab seda, et Türgi võib  NATO ühtsest süsteemist välja kukkuda.. See teeb meid murelikuks,“ selgitas ta. „Kui vaatame seda, mida on öelnud ka Donald Trump Euroopa Liidule: riigid peavad NATOsse rohkem panustama, aga seda ei taheta teha. See on murekoht. Trump võib ühel hetkel teha valiku.“

Peaministri kohuseid täitev siseminister ei usu, et tema kriitilised sõnad NATO suunal mõjutaksid Eesti suhteid oma liitlastega. „Mina ei kahjusta midagi. Mina ütlen lihtsalt, et meil on vaja teha omad järeldused ja nendest tulenevalt astuda samme,“ rääkis Helme. „Sõjaväelased teavad väga hästi, mis on olukord. Poliitikutele on vaja see olukord sõna otseses mõttes hõbekandikul ette tuua, et ka nemad saaksid aru, et praegu muutuvas julgeolekuolukorras on vaja astuda uusi ja senisest erinevaid samme. Kuniks poliitilist tahet pole , ei saa sõjaväelased midagi teha.“

Ühtlasi parandas Helme ringlevat väidet, et valitsus justkui arutab „plaan B-d“. „Ma ei ole öelnud, et valitsus arutab. Ärge pange mulle valesid sõnu suhu! Ma ütlen, et olen mitmete valitsuse liikmete ees tõstatanud küsimuse, et meil on vaja plaan B-d. Meie siseministeeriumis oleme sellega tegelenud kogu aeg.“

Helme loodab, et äratuskellana mõjunud tähelepanu julgeoleku puudustele, jõuab ka valitsuse lauale. „Siiani ei ole keegi seda üles korjanud. Võib-olla nüüd, kasutades šokiteraapiat, võetakse. Ei oska öelda.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee