Krimi

Mida avastas piinamisvastane komitee Eestis: räpased madratsid ja 225 päeva kestnud üksikvangistus (16)

Toimetas Greete Kõrvits, 20. november 2019 17:03
Ringkäik Tallinna vanglas.Foto: Teet Malsroos
Erinevaid Eesti kinnipidamisasutusi külastas Euroopa komisjoni alla kuuluv Piinamisennetuse Komitee (lüh. CPT). Delegatsioonile jäi silma nii mõnigi asi, mis võiks nende hinnangul kõvasti parem olla, ent samas jäid kullipilguga vaatlejad siin-seal nähtuga ka rahule, eriti Tapal asuva erikooliga. Tasub meeles pidada, et ehkki raport on värske, siis külastused toimusid juba kaks aastat tagasi, nii et pole välistatud, et mõni kriitikat pälvinud aspekt võis vahepeal ka tähelepanu saada.

Üldiselt näib, et komitee peab olukorda Eesti kinnipidamisasutustes suhteliselt rahuldavaks. Üheski külastatud vanglas (Tallinna, Tartu ja Viru) polnud vangidevaheline vägivald komitee hinnangul kuigi suureks probleemiks. Arestimajade kinnipeetavatel on ligipääs advokaatidele ja praktiliselt ükski neist ei kurtnud, et politseinikud neid peksnud või muul viisil väärkohelnud oleks. Siiski on probleeme arestimajade puhtuse ning ruumide suurusega, samuti sellega, et väikestes kambrites hoitakse inimesi teinekord liiga kaua.

Samal teemal

Delegatsiooni liikmed leidsid, et mitu Eesti arestimaja oli kurvas seisukorras: puudus välihoov, värv koorus seintelt maha ja kambrid olid liiga tillukesed.

Tallinna Ida Politseijaoskonna puhul märgib CPT murelikult, et komitee 2012. aasta külastuse ajal esile toodud soovitusi pole rakendatud. Õieti olid kinnipidamistingimused toonasega võrreldes veelgi halvemad. Kambrid olid lagunenud, halvasti ventileeritud ja mõnel juhul väga räpased – sealhulgas madratsid. Lisaks puudus enamikus kambrites puhkamisvõimalus, näiteks põranda külge kinnitatud tool või pink. Lisaks kasutati vähem kui viie ruutmeetri suuruseid kambreid ikka veel ööbimiseks, mida CPT kindlasti ei soovitaks. Lisaks tuletab CPT Eesti võimudele meelde, et kõigil kinni peetud inimestel on õigus pöörduda arsti poole (sealhulgas nende enda valitud arsti poole) ning veeta vähemalt tund aega õues. Seda juhul kui kinnipidamisaeg ületab 24 tundi.

CPT oli väga mures, et hoolimata nede varasemate külastuste korduvatest soovitustest, hoiti eelvangistuses viibijaid sageli üks kuni neli nädalat või kauemgi, mõnel juhul isegi mitu kuud pärast kinnipidamist kuni vanglasse üleviimiseni arestimajades.

Üksikvangistus on tavaline karistus

Vanglate puhul oli delegatsiooni silmis eriti murettekitav asjaolu, et vanglates, eriti Viru Vanglas kohaldasid võimud mitut üksikvangistust järjestikku, mis mitmel juhul moodustas väga pikki perioode (ühel juhul lausa 225 päeva!). Kokkuvõttes näis vangide üksikkongiga karistamine olevat laialt levinud kõigis kolmes vanglas ja Viru Vanglas näis see tava olevat silmatorkavalt ülemäärane.

Ehkki CPT kiitis seda, et vangivalvurite pihta suunatud süüdistustega tegeleb vanglates eraldi osakond, ei ole nende jaoks siiski vastuvõetav, et vanglaametnikud viivad läbi uurimisi omaenda kolleegide vastu samast vanglast. Selliseid uurimisi peaks läbi viima ikka vanglast sõltumatu organ ja soovitavalt vanglasüsteem tervikuna, leiavad vaatlejad.

Raskustega noortele õpetajad meeldivad

Tõeliselt sügavat muljet avaldas piinamisvastastele ekspertidele aga Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe õppekeskus Tapal. Kõik noored, keda delegatsioon küsitles, rääkisid töötajatest üllatuslikult positiivselt. Keskuse olmetingimused olid väga head ja noortel oli ligipääs erinevatele tegevustele.  CPT-le jäi eriti hea mulje õpetamismeetoditest, mille eesmärk oli nende hinanngul selgelt alaealistes vastutustunde loomine ja nende sotsiaalsete oskuste edendamine, mitte nende karistamine.

Täispika eestikeelse raportiga võib tutvuda SIIN.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee