Olulise tähtsusega riikliku küsimuse algatas Keskerakonna fraktsioon.Foto: Stanislav Moshkov
Marvel Riik 19. november 2019 22:00
„Riigieelarve ei ole midagi muud kui ühe pere eelarve, selleks pereks on Eestimaa inimesed,“ rääkis Keskerakonna fraktsiooni esimees Kersti Sarapuu teisipäeval riigikogus, kus peaminister Jüri Ratase soovil mõtiskleti Eesti maksusüsteemi üle. „Ja nii nagu igal pere eelarvel, on ka riigieelarvel tulud ja kulud ning tasakaal. Võrrand on paigas ning kui tahame rohkem teenuseid, siis tuleb ka rohkem panustada, teisi võimalusi lihtsalt ei ole.“

Praegune valitsus on lubanud, et uusi makse ei tule. Sellest peetakse ka kinni, kuid see ei tähenda, et ei võiks arutada tuleviku üle. Arvud näitavad, et Eesti maksukoormus on Euroopa Liidu üks madalamaid ja raha napib pidevalt erinevatele teenustele. Eesti maksusüsteem hoiab Kersti Sarapuu hinnangul kinni 1990ndate dogmadest, mis ei sobitu enam praegusesse olukorda. Keskerakonna esindaja hinnangul võiks Eestis olla astmeline tulumaks, varamaksud ja kliimaneutraalsusega seotud maksud (pakendimaks jms).

Ettevõtja Indrek Neivelt tõi riigikogu ees ettekandes välja, et Eesti maksusüsteemis on praegu väga suur osa tarbimismaksudel. Kuidas saada hakkama siis, kui tarbimine väheneb? „Rohkem räägitakse säästlikkusest. Paljusid asju saab rentida, mitte enam omada. Noored ei arva enam, et nad peaksid töötama mitmel kohal ja siis kunagi pensionipõlve nautima,“ rääkis Neivelt.

Maksusüsteemi muudatuste puhul tõi Neivelt välja üleeuroopalised maksud, loodusressursside maksustamise, mahepõllumajanduse käibemaksust vabastamise, varade maksustamise, tulude maksustamise ning sotsiaalmaksu lae seadmise. „Kui me üldist maksukoormust tõsta ei plaani, siis saame seda ainult ümber jagada. Tööl käivate ja väärtust loovate inimeste arv meil ei kasva, see tähendab, et saame maksukoormust ümber tõsta erinevatele elanikkonnagruppidele,“ märkis Neivelt.

Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsleri Dmitri Jegorovi sõnul on maailmas praegu kuumim teema digimajanduse maksustamine. Praegused 19.–20. sajandi maksustamise põhimõtted ei sobitu digimajandusse, kuna äri tehakse internetis ehk füüsilised piirid ja varad pole olulised. „Probleem on selles, et kõikide riikide majandustes osalevad aktiivselt ettevõtted, kes kehtivate maksustamise reeglite järgi seal riigis üldse ei eksisteeri ja loomulikult sellisel juhul nad kasumimaksu maksma ei peagi,“ selgitas Jegorov. Lahendusettepanekuna tutvustas ta Euroopa Komisjoni kava kehtestada digiteenuste käibelt võetav maks kolm protsenti reklaamile, ostja ja müüja kokkuviimisele ehk platvormitulule ning kasutajaandmete müügile. Eestile tähendaks selline lahendus paremate prognooside järgi 13 miljonit eurot lisatulu.

Erilisi sooje tundeid Keskerakonna maksudebatt ei tekitanud. EKRE saadik Kai Rimmel teatas kõnepuldis, et EKRE tahaks makse langetada, et seeläbi majandust elavdada; Isamaa saadiku Aivar Koka sõnul pole erakond nõus arutama ühtegi maksutõus, mis otseselt mõjutaks eestlaste käekäiku. Opositsioon nentis, et maksusüsteemis on kitsaskohti, kuid maksudega mängimine pole ainuke viis, millega majandust turgutada.

12:36

Sellega on läbirääkimised läbi. Nüüd saavad saadikud omal soovil kõnepulti kasutada. Sõnavõttudega saab tutuvda SIIN.

12:33

Kokk: astmeline tulumaks?! Kas peame karistama neid, kes rabelevad rohkem?

12:28

Isamaa nimel Aivar Kokk

Kokk: oleksime võinud täna rääkida rohkem sellest, milleks oleks raha juurde vaja ning kus ei ole vaja nii palju kulutada. Riigieelarve maht on kasvanud, aga ka kulutused. Vahel on mõistlik mõnda maksu langetada, et tulu kasvaks (nt alkoholiaktsiis).

12:26

Sikkut: meil on vaja rahvusvahelisi kokkuleppeid (loe: globaalsed maksud), sest suured ettevõtted on suuremad kui Eesti.

12:21

Sotside nimel Riina Sikkut

Sikkut: kõik senised varasemad kõnelejad ja nende ettepanekud on olnud turvalised ega muuda suurt pilti, kui mõtleme tulevikule.  

12:18

Korobeinik: meid ootavad eest globaalsed maksud (nii 2030).

12:15

Keskerakonna nimel Andrei Korobeinik

Korobeinik: keegi ei mõtle enam kastist välja, vaid vaadatakse execli tabelit. Kõrged tööjõumaksud on probleem.

12:11

Lauri: meil on teenindusühiskond, kus suur roll on andmetel. Tehnoloogia mõjutab ka seda, kuidas töötame: erinevad kohad, palju liikumist. Kuidas tagada maksutulu?

Lauri oma sõnavõtus konstateerib ekspertide ettekannete motiive, visates ühtlasi paar kaigast Keskerakonna jalgrattasse.

12:07

Reformierakonna nimel Maris Lauri

Lauri: enne maksusüsteemi muutmist tuleks selgeks teha probleemid. Siis vaadata alternatiive, maksud ei ole ainuke meetod asju mõjutada. Siis tulevad otsused, teod ja järelhindamised. Mis on eesmärk? Rohkem raha, madal maksukoormus. Minu arvates on see heaolu. Selleks on vaja majanduskasvu, mis jällegi tuleneb ettevõtlusest.

12:02

Rimmel: käibemaksu tuleks langetada. Aktsiise tuleks veel langetada: elekter, taastuvenergia, gaas.

12:00

EKRE nimel Kai Rimmel

Rimmel: meie jaoks ei ole maksud riigieelarve täitmiseks, vaid ka vahend majanduse elavdamiseks. Majandus hakkab kasvama siis, kui maksud on madalad. Erinevalt Keskerakonnast leiame, et makse tuleks alandada.

11:57

Algavad läbirääkimised.

11:48

Peeter Ernits palus aega, et Neiveltile küsimus esitada. Kui kord tema kätte jõudis, polnud Ernitsat aga saalis.

11:47

Küsimus Neiveltile

Jürgen Ligi: selgitage oma taktikat. Kõlab palju muudatusettepanekuid, mis on tegelikult kompleksed. Kelle seisukohti esindate? Kellena, mis lahingülesannet täidate?

Neivalt: olen tavaline kodanik, isiklikud mõtted, ei esinda ühtegi erakonda.

11:40

Küsimus Neiveltile

Riina Sikkut: mis kriteeriumite järgi tuleks maksusüsteemi muuta? Mida esimesena muuta?

Neivalt: kompleksne küsimus, mida esimesena teha. Võib-olla alustada astmelisest tulumaksust. See palju midagi ei muuda. Pahedega tuleks tegeleda, et inimesed oleksid tervemad.

11:37

Neivelt: praegune maksusüsteem on rahuldav, mitte parim. Kui maksukoormust ei tõsteta, saab seda ümber jagada. Käibemaksult peaks liikuma koormust pahedele, varadele, rikastele...

11:34

Neivelt: pahede maksustamine. Ei ole tähtis vaid eelarve perspektiivist ,vaid käitumiselt. Haigekassa peaks saama raha just läbi pahede (suitsetamine, alkohol, jms). Suhkrujoogid peaksid saama aktsiisi, mõjutaks tervisenäitajaid, sh laste.

11:32

Neivelt: vaja on üleeuroopalisi makse. Makse tuleks muuta vähehaavel, mitte korraga. Looduressurss vajab maksustamist. Tarbimisele mõeldes on käsitöö samamoodi maksustav nagu platsmassist tehtavad asjad. See pole aga õige, tekitaks probleeme teiste riikidega. Peaksime kindlasti rääkima sellest, kuidas saastame oma põhjavett. Kui palju meie põllumajandus kasutab väetisi jms. Ainuke töötav mudel oleks, kui vabastaksime käibemaksust mahepõllumajanduse.

Veel Neivelti mõtteid: astmeline tulumaks on vajalik, sotsiaalmaksul peaks olema maksulagi, varasid tuleks maksustada, ettevõtte tulumaks peaks laekuma kohalikule omavalitsusele..

11:23

Neivelt: teoreetiline, aga rohkem räägitakse säästmisest, asju ei pea omama, tööd peaks vähem tegema jms. Noored teavad, et riiklikule pensioni nad ei jõua. Maailm muutub kiirest, nii peab ka maksusüsteem.

11:21

Kõnepuldis on Indrek Neivelt.

Neivelt: meie maksusüsteem on kinni 1990ndates. Siis oli vajalik distsipliin. Täna on olukord teine. Muutunud on ka inimeste käitumine. Neivelt toob hulga näiteid. Suur osa Eesti maksudest keskendub tarbimismaksudel. Kui see kaob, mis siis saab?

Loe rohkem

Kommentaarid  (62)

õige. 20. november 2019 15:46
kui teenid 3-4 tuhat siis maksa ka rohkem, milles probleem.kui üle 5 tuhande siis pool maksudeks.praegu suure palgalised maksavad vähem kui väikese palgaga inimesed.
maakas 20. november 2019 13:35
Miks Keskerakond ei võta maksusüsteemi osas snitti Venemaast? Ikkagi sealne Ühtse Venemaa lepingupartner ja paljude erakonna liikmete kodumaa! Tehku nii nagu Venemaa maksusüsteem ette näeb!!!
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS