Poliitika

Keskerakond tahab astmelist tulumaksu, maksupaketiga tullakse välja kevadel (65)

Marvel Riik, 19. november 2019, 22:00
Olulise tähtsusega riikliku küsimuse algatas Keskerakonna fraktsioon.Foto: Stanislav Moshkov
„Riigieelarve ei ole midagi muud kui ühe pere eelarve, selleks pereks on Eestimaa inimesed,“ rääkis Keskerakonna fraktsiooni esimees Kersti Sarapuu teisipäeval riigikogus, kus peaminister Jüri Ratase soovil mõtiskleti Eesti maksusüsteemi üle. „Ja nii nagu igal pere eelarvel, on ka riigieelarvel tulud ja kulud ning tasakaal. Võrrand on paigas ning kui tahame rohkem teenuseid, siis tuleb ka rohkem panustada, teisi võimalusi lihtsalt ei ole.“

Praegune valitsus on lubanud, et uusi makse ei tule. Sellest peetakse ka kinni, kuid see ei tähenda, et ei võiks arutada tuleviku üle. Arvud näitavad, et Eesti maksukoormus on Euroopa Liidu üks madalamaid ja raha napib pidevalt erinevatele teenustele. Eesti maksusüsteem hoiab Kersti Sarapuu hinnangul kinni 1990ndate dogmadest, mis ei sobitu enam praegusesse olukorda. Keskerakonna esindaja hinnangul võiks Eestis olla astmeline tulumaks, varamaksud ja kliimaneutraalsusega seotud maksud (pakendimaks jms).

Ettevõtja Indrek Neivelt tõi riigikogu ees ettekandes välja, et Eesti maksusüsteemis on praegu väga suur osa tarbimismaksudel. Kuidas saada hakkama siis, kui tarbimine väheneb? „Rohkem räägitakse säästlikkusest. Paljusid asju saab rentida, mitte enam omada. Noored ei arva enam, et nad peaksid töötama mitmel kohal ja siis kunagi pensionipõlve nautima,“ rääkis Neivelt.

Maksusüsteemi muudatuste puhul tõi Neivelt välja üleeuroopalised maksud, loodusressursside maksustamise, mahepõllumajanduse käibemaksust vabastamise, varade maksustamise, tulude maksustamise ning sotsiaalmaksu lae seadmise. „Kui me üldist maksukoormust tõsta ei plaani, siis saame seda ainult ümber jagada. Tööl käivate ja väärtust loovate inimeste arv meil ei kasva, see tähendab, et saame maksukoormust ümber tõsta erinevatele elanikkonnagruppidele,“ märkis Neivelt.

Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsleri Dmitri Jegorovi sõnul on maailmas praegu kuumim teema digimajanduse maksustamine. Praegused 19.–20. sajandi maksustamise põhimõtted ei sobitu digimajandusse, kuna äri tehakse internetis ehk füüsilised piirid ja varad pole olulised. „Probleem on selles, et kõikide riikide majandustes osalevad aktiivselt ettevõtted, kes kehtivate maksustamise reeglite järgi seal riigis üldse ei eksisteeri ja loomulikult sellisel juhul nad kasumimaksu maksma ei peagi,“ selgitas Jegorov. Lahendusettepanekuna tutvustas ta Euroopa Komisjoni kava kehtestada digiteenuste käibelt võetav maks kolm protsenti reklaamile, ostja ja müüja kokkuviimisele ehk platvormitulule ning kasutajaandmete müügile. Eestile tähendaks selline lahendus paremate prognooside järgi 13 miljonit eurot lisatulu.

Erilisi sooje tundeid Keskerakonna maksudebatt ei tekitanud. EKRE saadik Kai Rimmel teatas kõnepuldis, et EKRE tahaks makse langetada, et seeläbi majandust elavdada; Isamaa saadiku Aivar Koka sõnul pole erakond nõus arutama ühtegi maksutõus, mis otseselt mõjutaks eestlaste käekäiku. Opositsioon nentis, et maksusüsteemis on kitsaskohti, kuid maksudega mängimine pole ainuke viis, millega majandust turgutada.

12:36

Sellega on läbirääkimised läbi. Nüüd saavad saadikud omal soovil kõnepulti kasutada. Sõnavõttudega saab tutuvda SIIN.

12:33

Kokk: astmeline tulumaks?! Kas peame karistama neid, kes rabelevad rohkem?

12:28

Isamaa nimel Aivar Kokk

Kokk: oleksime võinud täna rääkida rohkem sellest, milleks oleks raha juurde vaja ning kus ei ole vaja nii palju kulutada. Riigieelarve maht on kasvanud, aga ka kulutused. Vahel on mõistlik mõnda maksu langetada, et tulu kasvaks (nt alkoholiaktsiis).

12:26

Sikkut: meil on vaja rahvusvahelisi kokkuleppeid (loe: globaalsed maksud), sest suured ettevõtted on suuremad kui Eesti.

12:21

Sotside nimel Riina Sikkut

Sikkut: kõik senised varasemad kõnelejad ja nende ettepanekud on olnud turvalised ega muuda suurt pilti, kui mõtleme tulevikule.  

12:18

Korobeinik: meid ootavad eest globaalsed maksud (nii 2030).

12:15

Keskerakonna nimel Andrei Korobeinik

Korobeinik: keegi ei mõtle enam kastist välja, vaid vaadatakse execli tabelit. Kõrged tööjõumaksud on probleem.

12:11

Lauri: meil on teenindusühiskond, kus suur roll on andmetel. Tehnoloogia mõjutab ka seda, kuidas töötame: erinevad kohad, palju liikumist. Kuidas tagada maksutulu?

Lauri oma sõnavõtus konstateerib ekspertide ettekannete motiive, visates ühtlasi paar kaigast Keskerakonna jalgrattasse.

12:07

Reformierakonna nimel Maris Lauri

Lauri: enne maksusüsteemi muutmist tuleks selgeks teha probleemid. Siis vaadata alternatiive, maksud ei ole ainuke meetod asju mõjutada. Siis tulevad otsused, teod ja järelhindamised. Mis on eesmärk? Rohkem raha, madal maksukoormus. Minu arvates on see heaolu. Selleks on vaja majanduskasvu, mis jällegi tuleneb ettevõtlusest.

12:02

Rimmel: käibemaksu tuleks langetada. Aktsiise tuleks veel langetada: elekter, taastuvenergia, gaas.

12:00

EKRE nimel Kai Rimmel

Rimmel: meie jaoks ei ole maksud riigieelarve täitmiseks, vaid ka vahend majanduse elavdamiseks. Majandus hakkab kasvama siis, kui maksud on madalad. Erinevalt Keskerakonnast leiame, et makse tuleks alandada.

11:57

Algavad läbirääkimised.

11:48

Peeter Ernits palus aega, et Neiveltile küsimus esitada. Kui kord tema kätte jõudis, polnud Ernitsat aga saalis.

11:47

Küsimus Neiveltile

Jürgen Ligi: selgitage oma taktikat. Kõlab palju muudatusettepanekuid, mis on tegelikult kompleksed. Kelle seisukohti esindate? Kellena, mis lahingülesannet täidate?

Neivalt: olen tavaline kodanik, isiklikud mõtted, ei esinda ühtegi erakonda.

11:40

Küsimus Neiveltile

Riina Sikkut: mis kriteeriumite järgi tuleks maksusüsteemi muuta? Mida esimesena muuta?

Neivalt: kompleksne küsimus, mida esimesena teha. Võib-olla alustada astmelisest tulumaksust. See palju midagi ei muuda. Pahedega tuleks tegeleda, et inimesed oleksid tervemad.

11:37

Neivelt: praegune maksusüsteem on rahuldav, mitte parim. Kui maksukoormust ei tõsteta, saab seda ümber jagada. Käibemaksult peaks liikuma koormust pahedele, varadele, rikastele...

11:34

Neivelt: pahede maksustamine. Ei ole tähtis vaid eelarve perspektiivist ,vaid käitumiselt. Haigekassa peaks saama raha just läbi pahede (suitsetamine, alkohol, jms). Suhkrujoogid peaksid saama aktsiisi, mõjutaks tervisenäitajaid, sh laste.

11:32

Neivelt: vaja on üleeuroopalisi makse. Makse tuleks muuta vähehaavel, mitte korraga. Looduressurss vajab maksustamist. Tarbimisele mõeldes on käsitöö samamoodi maksustav nagu platsmassist tehtavad asjad. See pole aga õige, tekitaks probleeme teiste riikidega. Peaksime kindlasti rääkima sellest, kuidas saastame oma põhjavett. Kui palju meie põllumajandus kasutab väetisi jms. Ainuke töötav mudel oleks, kui vabastaksime käibemaksust mahepõllumajanduse.

Veel Neivelti mõtteid: astmeline tulumaks on vajalik, sotsiaalmaksul peaks olema maksulagi, varasid tuleks maksustada, ettevõtte tulumaks peaks laekuma kohalikule omavalitsusele..

11:23

Neivelt: teoreetiline, aga rohkem räägitakse säästmisest, asju ei pea omama, tööd peaks vähem tegema jms. Noored teavad, et riiklikule pensioni nad ei jõua. Maailm muutub kiirest, nii peab ka maksusüsteem.

11:21

Kõnepuldis on Indrek Neivelt.

Neivelt: meie maksusüsteem on kinni 1990ndates. Siis oli vajalik distsipliin. Täna on olukord teine. Muutunud on ka inimeste käitumine. Neivelt toob hulga näiteid. Suur osa Eesti maksudest keskendub tarbimismaksudel. Kui see kaob, mis siis saab?

11:16

Küsimus Jegorovile

Urmas Kruuse: kas kõrgemad maksud ei tähenda, et me kurname maksumaksja välja? Riigina ei ole me saanud rikkust pikalt koguda.

Jegorov: maksukoormuse tase on selgelt poliitiline küsimus. Euroopas leidub erienvaid edukaid riike: neid, kelle maksukoormus on kõrge, ja neid, kellel on see madal. Keerulist maksusüsteemi ei ole kerge ja odav hallata. Tähtis on ka see, et inimesed teaksid, miks nad maksavad ja kas nad on sellega nõus.

11:08

Küsimus Jegorovile

Aivar Sõerd: palju kaotakse Hiina veebipoodidele, räägitakse isegi sadadest miljonitest. Kas selle probleemiga ka tegeletakse?

Jegorov: nn Hiina probleem (suur osa kaupa kolmandatest riikidest, mida tihti imporditakse Euroopa Liitu väikese väärtusega kaubana. Selliseks loetaks kaup, mille väärtus ei ületa 22 eurot ja mis võib siseneda EL-i ilma impordimaksuta) on Euroopas lahendamisel. Maksud saavad olema ühesugused.

11:01

Küsimus Jegorovile

Raimond Kaljulaid: rääkisite andmete kogumisest ja maksustamisest. Omandi- kui autoriküsimus ehk rohkem?

Jegorov: andmed on vara siis, kui selle abil on võimalik tulu teenida. Maksustamine tuleb kõne alla siis, kui neid müüakse. Muidu ei ole vara. Eestist saadav võimalik tulu läbi andmete, ei too praegu Eestile lisa maksude näol.

10:51

Jegorov: Euroopa suuriigid leiavad, et digilahendustele võiks kehtida minimaalne maks tulenevalt tuludest.

10:48

Jegorov: konsensust digimaksus jätkuvalt ei ole. Leitakse, et on olemas justkui majandus, mis digitaliseerub. Maks võiks kehtida suuretele ettevõttele (Facebook, Google, Amazon).

10:47

Jegorov: lühiajaline lahendus Euroopa Komisjonilt: digilahenduste käibelt maksustada 3%. Oleks kolm erinevat maksuobjekti: netireklaam (oluline kellele reklaami näidatakse), müüa ja ostja kokkuviimine (Bolt, Amazon) ja kasutajaandmete müük (andmed kui uus nafta). Eestile tähendaks selline lahendus paremate prognooside järgi 13 miljonit eurot lisatulu.

10:43

Jegorov: digimaksudest on hakatud rääkima 2015. aastast. Küsimus jäi toona lahtiseks, kuna riikidel erinevad huvid, hoiakud. Viimastel aastatel saanud teema suurt hoogu. Probleem on see, et kuidas neid maksustada? Maksusüsteemid pärinevad 19.–20. sajandist. Kõigile arusaadavad, et põhilised kriteeriumid – kus firma asukoht, kus tema varad – pole olulised: kehtivate maksusüsteemide järgi ei eksisteeri digifirmasid riikides, kõik toimub läbi interneti ehk puudub füüsiline ruum. Seetõttu ei saa kasumit maksustada.

10:37

Ettekandega esineb nüüd rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov, kes räägib digimaksust.

10:37

Annely Akkermanni hinnangul ei kõlanud Sarapuu ettekandes ühtegi uut ideed.

10:34

Sarapuu: säästa ei saa lõpmatuseni. Meie maksusüsteem on ühetaoline. Peame makse eristama, kasvõi piirkondlikult: riik ei tule kõikide ülesannetega toime.

10:29

Küsimus Sarapuule

Ivari Padar: Euroopa Liit vajab tulubaasi. Millised maksud peaksid toetama liidu eelarvet, mis on Eestile aktsepteeritavad?

Sarapuu: me alles alustasime maksupaketi teemaga. Mis puudutab Euroopa Liidu makse, siis selleni me ei ole veel jõudnud.

10:24

Küsimus Sarapuule

Aivar Sõerd: Kuidas takistada hinnatõusu?

Sarapuu: me ei räägi maksude tõstmisest. Peame vaatama, kuidas korrastada maksusüsteemi, et majandus oleks jätkusuutlik olukorras, kus Euroopa Liidu rahad kaovad-vähenevad.

10:22

Sarapuu toob välja veel varamaksud – mis on Eestis sisuliselt olematud – ja pakendi jms maksud seoses kliimaneutraalsuse saavutamisega.

Ettekanne on lõppenud. Sarapuu sõnul toob Keskerakond oma maksupaketi avalikuse ette järgmise aasta kevadel.

10:17

Sarapuu ettekanne on kaunis sildiline, vastandades minevikku ja olevikku. Ainuke konkreetne maks, milles muutust nähakase, on tulumaks.

10:14

Sarapuu rõhub oma ettekandes mitmel puhul peaminister Jüri Ratasele ja tema mõtetele. Kuidas eristada Ratase mõtteid muust Keskerakonnast?

10:13

Sarapuu: taasiseseisvumisest alates on maksud olnud Eestis väikesed. Loodeti, et nii on inimesed nõus makse maksma. Eesti ambitsioonid on muutunud, aga maksusüsteeme on vaadatud ikkagi ühekülgselt.

10:09

Sarapuu: Eesti maksukoormus on väike võrreldes muu Euroopaga, kus saame palju rahalist abi. Sellele ei saa jääda lootma. Riigieelarve koostamine näitas, et raha on vajaka, et kõiki ideid ellu viia. Tahame rohkem teenuseid, tuleb ka rohkem panustada.

10:08

Kersti Sarapuu: arutelu toimub tänu peaministri Jüri Ratase mõttele, et maksude üle tuleb arutada. Valitsus peab kinni lubadusest, et maksud ei tõuse. Aga järgmised valimised kaugel, mistõttu sobilik praegu arutada, millised maksud tuleksid kõne alla.

10:02

Oluliselt tähtsat riikliku küsimust on tulnud kuulama ja kaasa rääkima 75 rahvasaadikut, puudu 16

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee