Maailm

VIDEOD JA GALERII | Eestlane Veneetsias: „Kohalikud on väga mures igasuguste uute veetõusude pärast.“ (4)

Marvel Riik, 18. november 2019, 22:52
Kohalikud kuivatamas mööblit ja muid seadmeid Veneetsia tänaval.Foto: Silver Meikar
Sadamalinn Veneetsia on poliitik Silver Meikari sõnul taastunud ulatuslikest üleujutustest. „Igal pool saab kõndida, tänavad on kuivad. Vaid prahti on igal pool,“ muljetab ta Itaalia saarelinnast. Kuna ilmaprognoos ega omavalitsuse hoiatused ei näinud rekordi lähedasi üleujutusi ette, ehmatas eelmise nädala tulvavesi kohalikke. „Kohalikud on väga mures igasuguste uute veetõusude pärast. Tulevikku vaadatakse murelikult.“ 

Üleujutus Veneetsias. Foto: Silver Meikar

Samal teemal

Viiendat korda turismipärli Veneetsiat külastav Meikar nimetab uudiseid saarelinna totaalset uppumisest ekslikuks. Tõsi on see, et eelmisel nädalal tabas Veneetsiat erandlikult ja ootamatult kolm üleujutust, tõstes veetaseme kohati 190 sentimeetrini. Kuid üleujutused kestsid loetud tunnid. „Eesti uudised rääkisid sellest, et Püha Markuse väljak on kinni. Tegelikult oli nii, et see pandi kell 11 kinni ja avati vaikselt uuesti nii 15.30, kui tõusuaeg sai läbi,“ räägib Meikar. „Pilt, mida välismeedia kirjeldas, et siin on paanika ja turistid põgenevad ei vasta tõele. Jah, oli neid, kes pidid jõudma lennukile, aga ei pääsenud oma kohvritega läbi suure vee paati. Mingid hotellid ei saanud turiste vastu võtta sellepärast, et neil oli vesi põlvini. Aga kindlasti on nad nüüdseks [ehk esmaspäeva pärastlõunaks] suutnud uksed uuesti avada.“

Üleujutus Veneetsias. Foto: Silver Meikar

Kuna Veneetsia on kui Ameerika mäed, kus mõni hoone-tänav seisab merepinnast kõrgemal kui ülejäänud, siis polnud harvad olukorrad, kus ühes tänavas ulatus vesi vööni, teises aga vaid poolde säärde. „Pühapäeval näiteks oli Püha Markuse väljakul käies vesi kuskil nabani. Kõrvaltänavas aga kuskil põlvedeni ja mingitel tänavatel sai läbi vaid madalate kummikutega,“ illustreerib Meikar olukorda.

Veneetsia kohalikud elavad mõttega, et iga kolme–nelja aasta tagant tuleb üks suurem üleujutus. Kuna tulvaveed juba tegid tõsisema külastuse eelmisel aastal, ei osatud oodata, et külalised pressivad ka tänavu ennast linnatänavatele ja kodudesse. Ametlikud ennustused ütlesid, et tuleb umbes 140sentimeetrine veetõus. See prognoos ei arvestanud aga tugevat tuult ega Põhja-Itaaliat tabanud sademeid, mille koosmõjul pürgis Veneetsia üleujutus rekordi kordamise suunal. Teatavasti pärineb rekord 1966. aastast, kui Veneetsia veetase tõusis 194 sentimeetrini.

Üleujutus Veneetsias. Foto: Silver Meikar

Meikari sõnul polnud paljud kinnisvaraomanikud arvestanud, et vesi võib tõusta kahe meetri ligi. Kuna see aga tõusis, vajavad nüüd toidukohad ja eluruumid, ka need, kuhu muidu veekahjustused ei ulatu, kuivatamist ning hooldustöid. „Inimesed ütlevad, et nad pole kunagi midagi sellist näinud. Ei mäletata, mis 50 aastat tagasi oli. Need, kes pole varasemate veetõusudega üldse kannatada saanud, said nüüd oma nahal tunda, mida see tegelikult tähendab,“ muljetab Meikar. „Kohalikud on väga mures igasuguste uute tõusude ees. Tulevikku vaadatakse murelikult.“

Kohalikud näevad, et üleujutuste taga on mitmed probleemid. Kliima soojenemise tõttu toimub katastroofe tihedamalt ja suurematel skaaladel, mis jätavad paratamatult pitseri ka saarelinnale. Kohalikud kiruvad veel poliitikute otsuseid ja saamatust: linna veekanaleid süvendati, aga korruptsiooniskandaalide tõttu pole rohkem kui kümne aasta jooksul suudetud välja ehitada tamme, mis Veneetsiat Aadria mere eest kaitseks.

Kui tõusulained Veneetsiasse jõuavad, püütakse tavaliselt võimalikult kiiresti oma kodusid-ärisid kindlustada. Käima tõmmatakse pumbad, mis vett majast välja ajavad. Tänavatel aga pannakse püsti teesillad, et mingigi liikumisvõime säiliks. Kui veetase hakkab langema, püütakse sama kiiresti taastada normaalne tänavapilt: paadid hakkavad uuesti kanalites sõitma, kokku kraabitakse laiali pudenenud prügi ning kõik asutused, mis on pääsenud suurematest veekahjustustest, avavad uuesti uksed.

Eelmise nädala üleujutuste puhul on valitsussektor lubanud igat kannatanud eraisikut toetada 5000 euroga, ettevõtjaid aga 20 000 euroga. Kahjud on mõistagi palju suuremad.

Kuigi Meikar on eurosaadiku Sven Mikseri nõunik Brüsselis, tõi ta saarelinna kultuur – Veneetsia kunstibiennaal. Üleujutused ei jätnud ka kunsti puutumata. „Jah, mitmed paviljonid olid kinni. Eesti paviljonil läks näiteks nii hästi, et ruumid lasid natuke vett sisse, aga midagi kannatada ei saanud. Lähedal olev Islandi paviljon aga sai nii palju kannatada, et nad olid sunnitud uksed nädal enne õiget aega sulgema. Ka mitmete teiste riikide paviljonid olid sunnitud mingid alad kinni panema,“ selgitab Meikar, kes julgustab kõigele vaatamata Veneetsiat siiski külastama. „Vaadates kasvõi selle nädala prognoosi, siis veetase on selline, et võib rahuliku südamega tulla. Praegu [esmaspäeval] on siin kaheksa kraadi ja päike paistab – mõnus Eesti oktoobrikuu ilm!“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee