Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse põhjal on arupärimine valitsuse liikmele esitatav küsimus, mis puudutab tema võimkonda reguleerivate õigusaktide täitmist.

„See tähendab, et arupärimise adressaat peab selgitama oma tegevust või tegevusetust. Arupärimise esitamine eeldab, et riigikogu liikme arvates esineb õigusaktide täitmisega seoses probleem, mida tuleks riigikogu istungil avalikult käsitleda. Näiteks kui midagi on jäetud tegemata või ei ole tehtud nõuetekohaselt,“ ütleb Põlluaas.

„Arupärimist ei saa aga esitada siis, kui riigikogu liige soovib saada teavet asjade seisu kohta mingis küsimuses või faktilise olukorra kirjeldust,“ lisab ta, et niisugusel juhul tuleb esitada kirjalik küsimus. „Käesoleva arupärimise puhul on tegemist viimati kirjeldatud olukorraga,“ teatab ta.

Põlluaas tagastas arupärimise ja tegi ettepaneku küsimused peaministrile kirjaliku küsimusena esitada.