Poliitika

KAS MÄLETAD KÕIKI SKANDAALE? Meeletud poolteist kuud Eesti poliitikas! (46)

Viljar Voog, toimetas Hindrek Pärg, 15. november 2019, 19:08
Valitsusliikmeid, keda pole ühel või teisel moel viimastel kuudel skandaalidesse segatud, leiab vähe.Foto: Erki Pärnaku
Jumal tänatud, et nädalavahetus kätte jõuab. Nüüd äkki jõuab korraks hinge tõmmata kismadest, mis Eesti poliitmaastikku raputavad. Jutt ei käi sealjuures üksnes viimasest nädalast ja seda täitnud maaeluminister Mart Järviku küsimusest. Tegelikult on viimased poolteist kuud Eestis üks poliitskandaal teist taga ajanud. Kõigele toimuvale ei jaksa avalikkus enam tähelepanugi pöörata ja nõnda on vaid hiljuti üliolulisena tundunud teemad täiesti ära ununenud.

30. september – Martin Helme vs maailm

Samal teemal

Alustame skandaaliresümeed septembri viimasest päevast, kui rahandusminister Martin Helme astus üles Eesti Pangas pensionisüsteemi reformimise arutelul. Seminari kaaskorraldajaks oli Rahvusvaheline Valuutafond ning kohal mitmed rahvusvahelised eksperdid. Peaaegu kõik arvajad rõhutasid, et reformiplaanidega ei tohi kiirustada. Helme jäi tervituskõnes aga resoluutseks: „Mulle tundub kohati, et inimesed peavad lahingut, mis on juba ammu lõppenud.“ Helme kutsus üles uue olukorraga kohanema, mitte avalikku arvamust muutma: „Kurssi see ei muuda.“

Tagantjärele mõeldes pole ehk valitsuse ja ekspertide vägikaikavedu üldse mõtet skandaaliks nimetada – ees ootasid palju kangemad teemad!

30. september – algab Urmas Reitelmanni saaga

EKRE soovis Euroopa Nõukogu Parlamentaalsesse Assambleesse (ENPA) lähetada Urmas Reitelmanni, kuid opositsioon ajas sarvi vastu ja isegi koalitsioonipoliitikud mõmisesid murelikult. Enim pandi Reitelmannile süüks tema 2015. aastal ehk pagulaskriisi tipphetkel sotsiaalmeedias tehtud avaldust: „Eestis parasiteerib 300 000 tibla, kes ei ole siia adapteerunud, kuidas oleks võimalik inimesteks muuta neid miljoneid siiapürgivaid mugavusprussakaid?”

Toona oli Reitelmann venekeelse „Aktuaalse Kaamera“ eetris sõnade pärast vabandanud ja keeldus nüüd vabandust kordamast. Sama jäärapäine oli vaatamata koalitsioonipartnerite palvele ka EKRE: nemad ei nõustunud ENPAsse kedagi teist saatma. Poolteist nädalat kestnud puiklemise tulemusel pidi Keskerakond vastumeelselt väliskomisjonisse juurde tooma Siret Kotka-Repinski, et murda sealset patiseisu.

Riigikogu ees jagus Urmas Reitelmannile küsimusi tunniks, kuid hääletusel jäi koalitsioon püsima - EKRE liikme kandidatuuri toetas 52 saadikut, vastu oli 44 saadikut ning Mihhail Lotman (Isamaa) jäi ainsana erapooletuks. Foto: Tiit Tamme

2. oktoober – Järvik sekkub listeeriaskandaali

Pärast seda, kui ajakirjandus oli kajastanud M.V.Wooli kalatööstuses levinud listeeriabakteri teemat, tegi maaeluminister Järvik ootamatu pressiavalduse. „Maaeluministrina on minu jaoks tähtis nii rahvatervis kui ka Eesti toiduainetetööstuse, sh kalatööstuse usaldusväärsus ja käekäik. Seetõttu pean lubamatuks Eesti meedias toimuvat „avalikku hukkamist“, mille käigus püütakse üldsust hirmutada, et Eesti kalatöötlejate teatud tooted on tervisele ohtlikud ning põhjustavad inimeste surma,“ kirjutas Järvik. Suuresti sellest kirjast ajendatuna võttis ajakirjandus kõrgendatut tähelepanu alla Järviku ja kalafirma juhi Mati Vetevoolu seosed ning avastas, et ministri välja käidud ajajoon ei klapi listeeriaskandaali puudutavate dokumentidega.

4. oktoober – Madisoni elukaaslase isa pole lähisugulane

Euroopa parlamendi saadikud ei tohi oma nõunikuks võtta lähisugulasi. Jaak Madisoni puhul on asi aga JOKK: tema Eestis paiknev nõunik on kõigest ta kihlatu isa. „Kuna Kaupo Männiste ei ole minu lähisugulane, pole isegi sugulane, siis polegi siin midagi märkimisväärset. Kaupo Männiste pole ametlikult ka minu äi,“ kommenteeris Madison Õhtulehele.

„Kui ma teile ausalt ütlen, mina ei oleks niisugust sammu astunud,“ tõdes isegi Mart Helme, et olukord ei paista kena. „Ma kindlasti küsin temalt, miks ta nii otsustas ja kas ta jääb sellele otsusele kindlaks.“ Kas Helme ka reaalselt nii käitus? Keegi pole EKRE juhilt seda küsinud, sest uued teemad pressisid turmtulena peale.

9. oktoober – Kadri Simson valib itaallase

Eesti volinik Euroopa Komisjonis, Kadri Simson, valis enda kabinetiülemaks itaallase Stefano Grassi. Tegu oli tavatu sammuga, sest varasemalt on Eesti voliniku kabinetiülem olnud eestlane, kuid jutud, et Simson eelistab Grassit ringlesid juba pikalt ning siis sai ta oma kriitika selle eest kätte. Oktoobris saabunud kinnitus enam suurt tähelepanu ei tõmmanud.

10. oktoober – Keskerakond askeldab Tartus

Keskerakonna Tartu piirkonna juhatus otsustas tagasi kutsuda abilinnapead Madis Lepajõe ja Monica Randi. Sellisest kasinast pressiteatest plahvatas aga suurem uudispomm, mis lõpuks kätkes endast nii Lepajõe tõsist terviseriket kui ka Randi laste ähvardamist. Pärast kuuajast vindumist pidi olukorda sekkuma parteijuht Jüri Ratas isiklikult. Nüüdseks on Rand nõustunud aasta lõpus ametist lahkuma. Haiguslehel oleva Lepajõe saatus pole veel selgunud.

Monica Rannale tehti ka ähvardav telefonikõne. Mõnevõrra üllatuslikult osutus selle autoriks 80aastane vanaproua. Foto: Mari Luud

14. oktoober – Kingo kaotab nõuniku

Väliskaubandus ja IT-minister Kert Kingo nõunik, Viive Aasma andis sisse lahkumisavalduse. Eesti Ekspress paljastas, et sammu taga oli naise suhtekorraldusfirma koostöö Vene taksoäpi Yandexiga, mis Kingot häiris.

Valitsuse teemade kõrval ei tasu ära unustada, et oktoobris kutsus president Kersti Kaljulaid ametlikult Venemaa kolleegi Vladimir Putini tuleval aastal Tartus toimuvale soome-ugri rahvaste maailmakongressile. Kutse said ka Soome ja Ungari riigipead. Kas Putin ka kohale tuleb, pole teada.

15. oktoober – Ratas sekkub Kiige kiusu

EKRE portaal Uued Uudised ja veelgi konservatiivsemate vaadetega Objektiiv võtsid pihtide vahele sotsiaalminister Tanel Kiige, sest ministeerium eraldas muuhulgas raha Eesti LGBT ühingule. Rünnakud läksid nõnda konkreetseks, et vahele pidi astuma valitsusjuht Ratas. „Koos valitsemine on meeskonnatöö. See tähendab, et võimalikud eriarvamused räägitakse omavahel läbi ning võimalusel lepitakse neis küsimustes kokku ühised seisukohad,“ kirjutas peaminister. „Pean täiesti vastuvõetamatuks Taneli vastu suunatud rünnakuid, mis puudutavad tema tegevust Sotsiaalministeeriumi vastutusala eest seismisel.“

15. oktoober – Martin Helme ja USA advokaadid

Rahandusminister teatas sotsiaalmeedias, et USAd külastades rääkis ta ühes nimetus advokaadibüroos, kuidas tuua rahapesuskandaaliga määratavast trahvirahast osa ka Eestisse. Mitu päeva arutasid poliitikud meedias, et ministeeriumil pole USAs ju ühtegi lepingulist partnerit ja Helme soleerib. Lõpuks selgus, et tegu oli pikalt valitsuses planeeritud kohtumisega.

18.-19. oktoober – Kingo palkab ja vallandab ropu nõuniku

Reede õhtupoolikul teatas Jakko Väli sotsiaalmeedias, et temast saab Kingo uus nõunik. Samal päeval suunas ta Evelyn Sepa pihta kommentaari: „Evelyn sa pead kurvastuma. Keegi sulle enam taha panna ei taha, suhu võtta ei soovi.“

Väli sõnum hakkas levima kulutulena ja juba enne laupäeva keskpäeva teatas Kingo: „Pean vajalikuks avalikkusele selgitada, et Jakko Väli ei hakka minu nõunikuna tööle!“

23. oktoober – Kingo astub valetamise pärast tagasi

Väli skandaali järellainetus kestis mitu päeva ja EKRE ei suutnud edastada selget sõnumit, kes mehe Kingo nõunikuks palkas. Minister ise väitis, et tema polnud otsuse taga, enda käed pesid puhtaks ka Helmed. Lõpuks jäi peale bürokraatia: Väli tööleping kandis Kingo allkirja ja minister sunniti ametist lahkuma. Isegi siis suutis Kingo valetada valetamise kohta ning süüdistada ametnikke temale vastutöötamises. Kukkumine väga valus polnud: ta jätkab tööd riigikogus ning pääses õiguskomisjoni.

Kert Kingo oli väliskaubandus- ja IT-minister 163 päeva ehk tervelt 162 päeva kauem kui tema eelkäija Marti Kuusik. Kui kaua püsib ametis Kingo järeltulija Kaimar Karu, näitab aeg. Foto: Tiit Tamme

23. oktoober – Perling ei jätka peaprokurörina

Nädal enne, kui Lavly Perlingu volitused peaprokurörina pidid lõppema, selgus lõpuks tema saatus: kuigi Perlingu taga seisid nii Keskerakond kui ka Isamaa, keeldus EKRE naist ametisse jätmast. Otsus tehti sümboolselt teatavaks samal päeval, kui kukkus Kingo. Justiitsminister Raivo Aeg asus uut peaprokuröri leidma, seniks jätkab Perling kohusetäitjana.

23.-24. oktoober – Repsi kaks ämbrit

Kahe erineva lasteaia riikliku õppekava autorid said 23. oktoobril esimest korda omavahel kokku ja pildusid mitu tundi üksteise suunas tuld ja tõrva. Tulemusena pannakse kahest töörühmast kokku kolmas, mis loodetavasi saab paika kõigile sobiva kavandi.

Päev hiljem ilmunud Eesti Päevalehe artiklis leppis minister Mailis Reps, et haridus- ja teadusministeeriumi plaan kaotada ära põhikooli lõpueksamid niipea ei jõustu.

31. oktoober – Mary Krossi kohtuasja lõpp

Valeütluste eest kohtu all olnud Mary Krossi kriminaalasi lõppes oportuniteediga, mis tähendas naisele vaid 3000 euro suurust trahvi. Et Kross väitis esialgu nagu oleksid EKRE toetajad teda kividega loopinud – ja ta levitas seda juttu valimiste eel –, nägid Helmed nõnda kerges karistuses märki prokuratuuri poliitilisest kallutatusest ehk parteid karistati Perlingu minema surumise eest.

Kross hakkas aga meedia vahendusel end kaitsma ja õigustama, kuid niimoodi talitades kaevas endale avalikkuses veelgi sügavama augu.

7. november – Järviku nõuniku osas algatatakse uurimine

Mart Järviku koosseisuväline nõunik Urmas Arumäe osas algatatati kriminaaluurimine, sest mees võis anda Järvikule nõu viisil, mis tuli kasuks tema advokaadibüroo kliendiks olevatele firmadele. See oleks korruptsioon. Sarnaselt Kingole suutis ka Järvik avalikkusele valetada, või vähemalt rääkida pooltõde. „Kriminaalasja algatamine ministri nõuniku tegevuse suhtes on väga tõsine signaal. See eeldab ühest ja adekvaatset reaktsiooni ka ministrilt endalt,“ arvas seepeale peaminister Ratas.

Opositsioon avaldas Mart Järvikule umbusaldust, aga maaeluminister jäi (vähemalt järgmise nädala lõpuni) ametisse. Foto: Tiina Kõrtsini

Arumäe loobus ministri nõustamisest ja Järvik ise ei näinud põhjust, miks ta peaks ametist tagasi astuma, kuna tema hinnangul polnud keegi midagi valesti teinud. Martin Helme sidus esialgu Järviku ametis püsimise koalitsiooni jätkumisega, kuid hiljem nii jäigast ultimaatumist taandus. Peaministri käsul uurib Järviku käitumist nii Arumäe teemas kui ka listeeriaskandaalis riigisekretär, kellele on antud järelduseni jõudmiseks veel nädal.

12. november – Kallas riivab Ratast

Kaja Kallas kommenteeris valitsusjuhi otsust mitte Järvikut vallandada, vaid algatada uurimist „Aktuaalses Kaameras“ järgnevalt: „Vaadates kõike seda, mida ta peaministrina on korda saatnud, siis Jüri Ratas peaministrina müüks Eesti maha esimesel võimalusel, kui ta saaks jätkata peaministrina, ja ma arvan, et see ei ole Eesti huvides.“ Ratase sõnul on tegu ränga süüdistusega riigireetmises, lastes riigikogus valla isegi sisemise Trumpi; reformierakondlased peavad aga peaministri solvumist teeselduks.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee