Veneetsias kehtib praegu eriolukord ning valitsus lubab veekahjustusi teatud määral hüvitada. Elanikud saavad vajadusel kuni 5000, ärid kuni 20 000 eurot. Vesi tungib kõikjale, kirjutab kohapealt BBC reporter. Hommikul hakkasid üürgama häiresignaalid, paar tundi hiljem oli kanalivesi kõnniteedega samal tasemel, hakates vaikselt munakivide vahel siuglema...

Peagi käisid inimesed tänavatel, kilekotid ümber jalgade mässitud. Kohvikuteenindajad sibasid ringi pahkluudeni ulatuvas vees, suveniiripoe müüjad kuivatasid kaupa fööniga ja pikkades kummisäärikutes korrakaitsjad üritasid teha kõik, et jalgsi liikuvad inimesed kuhugi veelõksu ei jääks.

Ehkki nädala esimese poole uskumatule 1,87 meetri kõrgusele veetõusule jääb reedene alla, tähendab see siiski seda, et vetest räsitud Veneetsia ei saa kuidagi juba tekkinud kahjudega tegelema hakata. Kolmandat päeva on suletud linna koolid, reedel sulges linnavalitsus peamise turistide tõmbekoha, Markuse väljaku. Vesi ulatus reede hommikul seal põlvini. Vee all on ka Fondamenta Zattere piirkond, kus inimesed jalutada armastavad.

Käesolev üleujutus on teadaolevalt kõrguselt teine, jäädes alla vaid 1966. aasta uputusele, mil veetase tõusis 1,94 meetrit. Üleujutuses süüdistab linnapea Luigi Brugnaro kliimakriisi, kuid kaasa aitavad ka praegu Veneetsia kandis puhuvad tugevad tuuled. Üleujutused ei põhjusta vaid veekahjustusi, vaid on ohtlikud inimeste tervisele: tõusuvesi võib bakterite levikut soodustada, takistab inimeste ligipääsu ravimitele ning võib põhjustada hüpotermiat ehk alajahtumist.