Kommentaar

Otto Oliver Olgo | Matemaatikaeksami hala − miks me ootame praeguse õppemudeliga paremaid tulemusi?

Otto Oliver Olgo, pikk kommunikatsioonispetsialist, 15. november 2019, 17:48

19 KOMMENTAARI

m
Mena/ 16. november 2019, 12:40
Tegelikult on reaalainetes andekaid-oskajaid inimesi väga vaja. Ehitiste, sildade, teede projekteerijad, ehitusinsenerid, elektrikud; füüsikud, keemikud -- austan neid väga, sest endal mul puudub tehnilise mõtlemise võimekus. Kunagi tahtsin minna käsitöö-joonistamisõpetajaks õppima, aga seal oli matemaatikaeksam -- lõin põnnama. Kõik need tehniiste alade spetsialistid, tänu kellele oleme kindlad, et majad püsti püsivad ja sillad koormust taluvad, on ise tagasihoidlikud. Ei trügi nad meediasse nagu eputised: popmuusikud-seltskonnatibinad-poliitikud-nõiad jm.
v
vana rasv/ 16. november 2019, 12:32
Noor vihane mees on rääkinud, hau!
n
Nomiksküll/ 16. november 2019, 12:25
piinata meie niigi tarku lumehälbekesi matemaatika, keemia, füüsika ja muude selliste jamadega, mida nagunii (kinnitatakse veendunult) elus vaja ei lähe, liiatigi kui on olemas nutikad ja ipodid igasuguste äppide-täppide-läppidega kust hälbeke kogu vajamineva tarkuse kätte saab. Kõige õigem oleks muidugi koolid kui laste piinamisasutused üldse ära kaotada.
h
H.K./ 16. november 2019, 08:33
Mis tähendab HALA ? Matemaatikaeksami hala
k
Kõige paremad tulemused/ 16. november 2019, 05:18
On kagu aasias,kus õpitakse kepihirmus.hiinas registreeritakse aastas 1,4 miljonit patenti.salliv euroopa on tühi koht!
c
caff/ 15. november 2019, 20:53
õppekavasid võib ümber lõigata nii- ja naapidi, aga kes küll viitsiks õppida? Õpetama ei saa lõpmatuseni õppida, ükskord peaks keegi ikka ka hakkama õppima seda, mida õpetatakse. Ja see, härrad ja prouad, ei ole enam õpetaja teha... Igaüks sureb üksi, nagu öeldakse, ja igaüks ka õpib üksi, omaette.
q
Qwert/ 15. november 2019, 18:43
Tänapäeva infotehnoloogia juures ei ole vaja iga tund arbuuse tuua. Seda asendab ekraan, kus arbuusi võib tükeldada ja mitte tükeldada (kõik oleneb vastavast programmist). Mina selgitasin algusosa elementaarsest matemaatikast. Edasi tuleb keerulisem osa, kus tuleb kasutada juba abstraktset mõtlemist. Viimase heaks arenguks on Rubiku kuup. Egas Rubik asjata seda oma tudengitele loonud. Ikka nii abstraktse kui ka ruumilise mõtlemise arendamiseks. Kuid algus on vaja teha huvitavaks, et huvi matemaatika vastu ei kaoks ehkki hiljem on palju nö kuiva teooriat.
1
16:33-le/ 15. november 2019, 18:17
See, millest te kirjutate, on teema selgitamine, mida nagunii tehakse õunte vms tükeldamise teel. Aga peale seda tuleb murdude liitmine, korrutamine, jagamine, laiendamine ja taandamine, mis on puhtalt abstraktsed tegevused. Ka abstraktne mõtlemine vajab harjutamist - kümnete ülesannete lahendamist, et kõik kinnistuks. Ja kogu aeg arbuuse tunnis juba ei tükelda.

j
just nägin/ 15. november 2019, 17:04
ülikooli lektorite keskmist palgatabelit. 1600 miinus maksud lektori palk. Maaülikoolis 1200 miinus maksud. Aga ega kõrgharidus ei olegi oluline.
n
15. november 2019, 16:58
Sisu ei vastanud kommenteerimise reeglitele.
k
karla/ 15. november 2019, 18:02
Vb on siis eksamil tabelite või kalkulaatori kasutamine lubatud? Samas mõned lihtsamad nurgad võiksid meelde ka jääda, nt kui Sa tead, et sin(30) = 1/2 siis sellest saab hõlpsasti tuletada tan(60) mida ses ülesandeks vaja võiks minna.
t
täna, 13:06-le/ 15. november 2019, 16:33
Kirjutad, et "Ma tõesti ei tea, kuidas automatiseerida lõbusalt tehteid harilike murdudega..." - Sa võta arbuus või isegi mandariin ette, ja tükelda neid näiteks pooleks, veerandiks, jne. See ongi see näitlik ülesanne murdudega, nii naljakas kui see ka ei ole.
k
Kriitiku kriitik/ 15. november 2019, 15:42
Selleks, et lahendada neid äärmiselt elulisi ja huvitavaid ülesandeid, on vaja luua baas selliste ülesannete lahendamiseks. Praegune häda on see, et õpilased ei oska isegi neid baasülesandeid lahendada. Pole ei sisu ega sügavust ei õppimisel ega õpetamisel, sest koolis peab olema rõõmus ja lahe olla. Kuulakem siis edasi, kuidas humanitaarid kraaksuvad reaalainete õpetamisest.
f
Filoloog/ 15. november 2019, 15:10
Küll aga ehk vaja olnud ajumahtu? Aine arendab mälu ja meeles pidamist, mis tänasel õpilasel hakkab hajuma. Domineerib nn copu paste mõttemaailm, aju jääb mõtlemisest vabaks. See on nähtav ja eesti keele grammatika, õigekirja omandamisel.
k
karla/ 15. november 2019, 14:28
Noorus on lihtsalt (mõtte)laisaks muutunud! Vähegi suurema pingutuse nõue on justkui inimõiguste rikkumine. Tõepoolest - antud ülesande lahendamise oskust pole enamusel otseselt elus vaja aga kes sellest läbi närib (mis pole nii keeruline kui sa viitsid natuke mõelda), sellel on elu selle võrra sisukam/huvitavam. Keegi ju ometi peab progema neid tarku äppe mis seda meie eest lahendavad.
k
karla/ 15. november 2019, 15:14
Üritasin ülesande ära lahendada - hing ei andnud rahu :) Tulemuseks sain 6√ 5 ja arctan(√ 3/√ 2). Ei ole kindel et sai õigesti (kooliajast on palju möödas) eksamiolukorras oleks aega üle kontrollida.
m
15. november 2019, 13:06
Ma tõesti ei tea, kuidas automatiseerida lõbusalt tehteid harilike murdudega või kirjalikku rehkendamist. Me ei saa mitte kunagi eeldada ei seda, et koolis kõik on põnev, ega seda, et kõik oleks otseselt praktikasse rakendatav. Kui nt statistika ja tõenäosusega saab hõlpsa vaevaga teha väga elulisi ülesandeid, siis ikkagi jääb väga suur osa sellist, mis vajab lihtsalt vaikselt keskendunult konkreetse algoritmi rakendamist - ilma igasuguse nutimängudele omase põnevuseta. Matemaatika eeldab mh valmisolekut kuulata vaikust ja mõelda, kuidas saab ülesannet lahendada. Pluss veel vormistamise pool.

t
Totu / 15. november 2019, 13:06
Paljudes koolides on probleem ka õpetajas. Kui üks inimene õpetab loodusõpetust, vene keelt ja ajalugu olles ise õppinud hoopis käsitöö õpetajaks, siis ei ole see normaalne.
r
Refi agent/ 15. november 2019, 12:40
Kõrvale ei maksa jätta tehnoloogiat e. tööõpetust. Kaasajal on probleemiks lihtne täpne mõõtmine. Ka kellast pole harjutud kinni pidama. Kui kool peab olema lõbustusasutus ja õpetajad on taandatud lõbustajateks, siis lähebki laps kergema vastupanu teed ja taandab ennast nõrgemate õpilaste tasandile. Suvekoolides on pisut teine olukord, siinna lähevad teatud huvide- ja võimetega lapsed.
q
Qwert/ 15. november 2019, 12:03
Matemaatika on tegelikult väga huvitav õppeaine, kui teda õigesti õpetada. Vastasel juhul on ta kuiv. Sama on ka ajalooga. Kui seda põnevat ainet õpetab mingi kuivik, kes loeb vaid fakte ette, siis põnevus kaob. Matemaatika võib teha põnevamaks tema seos eluga, ehk rakendusliku matemaatika osa. Seda jääb puudu, aga peaks olema küllaga. See küll liitub teatud mõttes juba füüsikaga, aga ikkagi. Matemaatikal on oma osa ka formaalloogikal, kuna mõlemad nõuavad mõistusega lähenemist.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee